Hannah Arendt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
 
=="Mineviku ja tuleviku vahel"==
Tsitaadid raamatust "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas". Tõlkinud [[Liisi Keedus]] ja [[Ene-Reet Soovik]]. Tartu: Ilmamaa, 2012.
 
* Meie poliitilise mõtte traditsioon sai [[algus]]e [[Platon]]i [[avastus]]est, et filosoofilise kogemuse loomuses on sundida [[filosoof]]i inimlike askelduste tavapärasest ringist eemale tõmbuma. See jõudis lõpule siis, kui sellest kogemusest polnud alles midagi muud kui [[mõtlemine|mõtlemise]] ja tegutsemise vastandamine, mis lahutab mõttetöö [[reaalsus]]est ja võtab tegutsemiselt mõistliku [[tähendus]]e, muutes tühiseks mõlemad.
42. rida:
** "Tõde ja poliitika", lk 307
 
* On ilmne, et võimu kätes ei ole faktid ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale stabiilsusele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See [[ajutisus]] teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust[[püsivus]]t, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid.
* Kuigi tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja [[vägivald]] võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.
** "Tõde ja poliitika", lk 309