Juhus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
16. rida:
* Pime juhus ja kõike ettemäärav [[saatus]], need kaks ei sobinud kokku. Niipalju kui Jens üldse oli kokku puutunud abstraktse [[filosoofia]]ga, ei olnud ta kunagi suutnud omaks võtta [[predestinatsioon]]iõpetust.
** [[Karl Ristikivi]], "[[Kahekordne mäng]]", 1972, lk 79
 
 
* Juhus annab mõtted ja juhus need ka võtab; pole mingit trikki, millega neid kinni hoida või tabada.
:Käestlibisenud [[mõte]]; tahtsin selle kirja panna; selle asemel kirjutan ma, et see libises mul käest.]
** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", tlk [[Kristiina Ross]], 1998, 370/542
 
 
* [Toimetaja:] "[[Unustamine]] tähendab juhust, kuid juhusel pole põhimõttes ruumi."
28. rida ⟶ 30. rida:
 
* Teisest küljest näeme, et tsivilisatsiooni varasemale esiletõusule Vanas Maailmas ei saa omistada suuremat kaalu ning see on rahuldavalt seletatav juhusega. Lühidalt - ajaloolised sündmused omavad palju suuremat potentsi rasside tsivilisatsiooni poole suunamisel kui nende kaasasündinud võimed ning siit järeldub, et ilma edasise tõestuseta ei kinnita rasside saavutused eeldust, et üks rass on teisest palju andekam.
** [[Franz Boas]], "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 29-30
 
* Mulle on arusaamatu jutt, et küll see ja teine [[lavastaja]] on paha ja vastupidi, küll see [[näitleja]] on ebahuvitav ja andetu. Aga kuidas nad kõik on saanud kooli lõpetada, kui nad on andetud? Milleks siis valmistatakse ette noori näitlejaid, kes igale lavastajale ei kõlba? On see siis juhuslikkus? Juhuslikult oled saanud sisse ja juhuslikult sinus keegi midagi avastab. Kuskil on mingi viga. Vanal ajal võeti sind oskustööliseks, pidid oskama iga rolli teha. Kui välja ei tulnud, ei sõlmitud kevadel lepingutki. (lk 13)