Õpik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
* Mereveelt peegelduvad [[lõke|lõkked]], millesse kukuvad särinal [[lapsevanem]]ate [[pisar]]ad, mis on esile kutsutud õpikute ja töövihikute kaanetamisest tingitud [[tülpimus]]est. See kõik tähistab [[suvi|suve]] nukrat lõppu ja [[sügis]]e vääramatut saabumist.
** [[Kaupo Meiel]], [https://www.err.ee/1128608/kaupo-meiel-voimatu-missioon-elada-ule-me-tusameele-sugis "Võimatu missioon - elada üle me tusameele sügis"] ERR, 28.08.2020
* Mulle meeldib väga, kui meil on positiivset [[rahulolematus]]t. Me ei tohigi enne rahule jääda, kui oleme jõudnud [[Põhjamaad]]ega sarnase [[elatustase]]meni. Selleks peab kasvama [[ettevõte]]te [[tootlikkus]] ja tugevnema [[eksport]].
17. rida ⟶ 18. rida:
* Ma nii väga tahaksin, et meil ei oleks olemas ainult [[võru keel|võru]] ja [[setu keel]]e [[aabits]]ad, õpikud ja [[mulgi keel|mulgi]] [[töövihik]], vaid oleks ka teiste Eestimaa [[murdekeel]]te õpikud, töövihikud, [[sõnaraamat]]ud ja kõik muu.
** [[Kersti Kaljulaid]] Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avaüritusel 13. veebruaril 2021; [https://kultuur.err.ee/1608108469/kersti-kaljulaid-peaksime-murdekeeltele-rohkem-tahelepanu-poorama "Kersti Kaljulaid: peaksime murdekeeltele rohkem tähelepanu pöörama"] ERR, 13.02.2021
* Eesti keele kirjeldamiseks tuleks üldse kasutusele võtta rohkem [[botaanika|botaanilist]] terminoloogiat. See aitaks meie vana keelepõhja paremini siduda floristilise ja animistliku mõtteviisiga. Keel peaks [[õis|õitsema]] juba grammatikaõpikus. [[Grammatika]] ja [[geneetika]] on sarnased ühe tunnuse poolest: need on maailma kõige huvitavamad nähtused, mis on vangistatud maailma kõige [[igavus|igavamatesse]] [[õpik]]utesse.
** [[Valdur Mikita]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
| |||