Manifest: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Resümee puudub |
||
2. rida:
* [[Looming]]ule püstitatakse ametlikke ja mõistuslikke sihte, kirjutatakse manifeste ja eeskirju, sigitatakse võimustruktuure koguni vaimuväljal — see, mille üle meie lähiminevikus on üsna tulemuslikult arutlenud prantsuse sotsioloog [[Pierre Bourdieu]]. Tagajärg on see, et kaob loomingu [[vabadus]] ja [[algupära]], eelkõige kannatab aga loomingu eetiline mõõde. Teisisõnu, loojad, kes peaksid kõnelema [[Jumal]]aga või absoluudiga ja seeläbi tekitama mingeid vastuseid olemasolu [[kõrb]]es, panevad oma toodangu teadlikult müüki vaimuturul, mille mehhanismid ei erine muude maiste [[turg]]ude omast.
** [[Jüri Talvet]], [https://kultuur.err.ee/303036/juri-talvet-vohav-rampskultuur-soosib-vaimset-mandumist Intervjuu ajakirjale Looming, nr 11/2014]
* Eesti manifestieripära on aga iseäranis suur, sest kui üldiselt seotakse manifesti avangardiga, siis eestlased panid pärast veel edasi: eluläheduslased kirjutasid, rahvusläheduslased kirjutasid, 1960. aastate noored kirjutasid, vähem ka väliseestlased. Meil on kogu aeg olnud kui mitte pärismanifestid, siis manifestaalsed luuletused, väga selgelt manifesti rollis. Ma ei tea, miks eestlased on sellised.
** [[Tiit Hennoste]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eestlased-on-silmapaistev-manifestirahvas/ Eestlased on silmapaistev manifestirahvas]. Intervjuu [[Pille-Riin Larm]]ile. Sirp, 18. märts 2016
{{Vikipeedia}}
| |||