Grammatika: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1588 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
* [[Eesti]] filosoofia - see võiks olla midagi ussisõnade grammatika sarnast. See on [[inimene|inimese]] veendumus, et eksisteerivad alternatiivsed lingvistilised maailmad. Ja need eksisteerivad unustatud "grammatilise" koodina meie [[emakeel]]e sees.
 
** [[Valdur Mikita]], Metsik lingvistika. Grenader 2008, lk 17
* Mulle meeldib mõelda, et maagilise [[sõna]] [[jõud]] sünnib [[eesti keel]]e grammatikast, mis on lummaval viisil kokku pandud muistsete [[hiid]]ude kehaosadest. Eesti keele grammatika sündis Kalevipoja ihuliikmetest. Seetõttu ongi eesti keel meile pigem [[religioon]], omamoodi [[armulaud]], [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]] [[ihu]] ja [[veri]]. Grammatikaõpik ongi eestlase [[katekismus]]. Kes ründab eesti keele grammatikat, peab mõistagi surema. Eesti keele grammatika on Vanaisa arvanud juba [[maailma loomine|maailma loomise]] aegu looduslike pühapaikade inventari hulka.
** [[Valdur Mikita]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
* Eesti keele kirjeldamiseks tuleks üldse kasutusele võtta rohkem [[botaanika|botaanilist]] terminoloogiat. See aitaks meie vana keelepõhja paremini siduda floristilise ja animistliku mõtteviisiga. [[Keel]] peaks [[õis|õitsema]] juba grammatikaõpikus. Grammatika ja [[geneetika]] on sarnased ühe tunnuse poolest: need on maailma kõige huvitavamad nähtused, mis on vangistatud maailma kõige [[igavus|igavamatesse]] [[õpik]]utesse.
** Valdur Mikita, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
 
 
* Kui lausehaaval tõlkides jõudsin Gutslaffi väga originaalsete [[mõte]]teni, et [[eesti keel]]e häälikute kirjapanemiseks võiks palju sobivam olla kreeka tähestik; et eesti käändesüsteemi aitab mõista [[heebrea keel]]e grammatika; et eesti keele mõistmine on hinge­õndsuse küsimus nii jutlustajale kui eesti talupojale, siis avaneski mu ees uks ukse järel XVII sajandi maailma tervik selle tunnetuslikus hasartsuses — nagu olen tagantjärele aru saanud —, mis näitas, mida kõike on vaja juurde õppida.
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
 
* Tänapäeva tõlketeaduses ollakse arvamusel, ja seda tõestavad arvukad uuringud, et sellist mõistet nagu "otsetõlge" pole olemas. Võõrkeelest ei saa teksti emakeelde tõlkida n-ö otse, sest rääkimata sõnavarast, kus sageli puuduvad üks ühele vasted võõr- ja emakeeles, on igal keelel omanäoline grammatika ning see teeb otsetõlke sisuliselt võimatuks.
** [[Mari Uusküla]], [https://opleht.ee/2019/09/ma-olen-tolkija-mis-on-sinu-supervoime/ "Ma olen tõlkija, mis on sinu supervõime?"] Õpetajate Leht, 27. september 2019
 
* Eesti keele kirjeldamiseks tuleks üldse kasutusele võtta rohkem [[botaanika|botaanilist]] terminoloogiat. See aitaks meie vana keelepõhja paremini siduda floristilise ja animistliku mõtteviisiga. [[Keel]] peaks [[õis|õitsema]] juba grammatikaõpikus. Grammatika ja [[geneetika]] on sarnased ühe tunnuse poolest: need on maailma kõige huvitavamad nähtused, mis on vangistatud maailma kõige [[igavus|igavamatesse]] [[õpik]]utesse.
** Valdur Mikita, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
 
==Välislingid==
21 575

muudatust