Katherine Prichard: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Austraalia luuletajad |
Resümee puudub |
||
31. rida:
* Suures tühjas majas võttis mrs. Bessie arveid kokku, kirjutas kirju ja luges natuke, ajas Saul Hardyga juttu või heitis pikali ja pidas plaani, mida farmis sel aastal ja ka edaspidi ette võtta. Coonardoo nägi Mumae tule kollast silma öösse pilkumas, kui ta ''uloo''<nowiki>'</nowiki>s omadega tule ääres istus ja laulis.
:Coonardoo ei oleks küll tahtnud niimoodi [[Üksindus|üksi]] magada, igal õhtul vaatas ta hirmuga üles valge maja poole tähistaeva all. Ta kartis, et ''narlu'' või mõni muu paha vaim tuleb Mumae kallale, kui kedagi lähedal ei ole. Ta oli iga kord rõõmus, kui leidis hommikul mrs. Bessie elusana ja tervena voodist. Talle meeldis seista tema voodi kõrval, teetass käes, enne kui mrs. Bessie ärkas. (lk 18)
* Kord kolme kuu järel saatis mrs. Bessie Chitali või Warieda [[Kiri (post)|kirjadega]] Nuniewarrasse ja nad võtsid sealt kaasa Wytaliba
:Neil päevil, kui saadikuid tagasi oodati, valvas Coonardoo teed üle lagendike ja tema silmad olid rahutud nagu hirmunud linnud.
:"Tulevad!" karjus ta siis ja jooksis neile vastu, et kotti kirjadega sisse tuua. Karrara postkontori ülem oli kotid [[pitser|pitseerinud]] ja Coonardoo pidas neid punaseid märke
:Mrs. Bessie ei oleks lubanud Wytallbas elavaid pärismaalasi
* Ta rääkis Charley'ga pooled ööd
▲-->* Kuigi mrs. Bessie't rõõmustas Coonardoo sealolek, ei teinud ta ometi vähimatki katset Coonardoo uskumustesse vahele segada või neid muuta. Ta ei tahtnud teda oma rahva tavadest võõrutada.
▲:Mrs. Bessie ei oleks lubanud Wytallbas elavaid pärismaalasi ristiusku pöörata. Ta ütles, et ta ei olevat kunagi näinud pärismaalast, kellele oleks tulnud kasuks loobumine oma suguharu seadustest ja uskumustest. Ja nii kaua, kui tema elab, peavad aborigeenid Wytalibas jääma aborigeenideks. (lk 19-20)
* Illigoogees, Britte-Brittes, Nuniewarras ja Viie jõe ääres pidasid valged inimesed [[pidu]], laulsid ja kaotasid mõistuse viskist, mida nad sel ajal alati jõid. Coonardoo teadis, et nad nimetavad oma pidustusi
▲* Ta rääkis Charley'ga pooled ööd kaevude puurimisest, arutas, kui palju nad maksma lähevad ja kui sügavad nad tuleb teha. Ta oli joonistanud ise Wytaliba kaardi, ja nüüd nad märkisid sellele ära, kuhu tuleb kaevud rajada ja kuhu on neid kõige parem kaevata. Charley ütles, et kaevud on mrs. Bessie nõrkuseks. Tema eluunistuseks oli katta Wytaliba maad kaevude võrguga. (lk 20)
▲* Illigoogees, Britte-Brittes, Nuniewarras ja Viie jõe ääres pidasid valged inimesed pidu, laulsid ja kaotasid mõistuse viskist, mida nad sel ajal alati jõid. Coonardoo teadis, et nad nimetavad oma pidustusi jõuludeks. (lk 24)
▲<!--* Nad tampisid peeneks valge savi ja segasid seda punase ookri ja loomarasvaga. Selle seguga kaunistasid ennast mehed enne sõjatantsu. Nad joonistasid oma reitele ja rinnale valged jooned, ringid ja täpid, kusjuures igaüks kaunistas ennast erisuguse täppide, ringide ja võreliste joonte
* Naised käisid lauldes kuivi oksi korjamas või jõekallastel ''coolyah''<nowiki>'</nowiki>sid* välja kaevamas, õhk värises nende ärevast laulust, nende peentest vibreerivatest häältest.
:''"Neeroo-ran, neeroo,"'' laulsid nad, ühinedes meeste lauluga ja korrates seda ikka ja jälle. Vaevalt oli laul vaibunud, kui keegi alustas uuesti refrääni, aga juba mõned toonid kõrgemalt. Helid värisesid, jäid nõrgemaks ja vaibusid, aga jälle võttis kellegi kare energiline hääl nad üles ning puhus neile elu sisse. Ja nii kestis see terve päeva. (lk 25)
* ''*Metsikult kasvava magusa kartuli liik Austraalias.''
:Pidustused pidustusteks, aga Meenie tuli iga päev paariks tunniks ja tegi ära kõige hädalisemad tööd. Meenie ja Coonardoo pesid ennast ja panid riidesse, enne kui nad Mumae majja läksid. Nad pühkisid põrandad puhtaks ja tegid köögi korda ning läksid uuesti alla ''uloo''<nowiki>'</nowiki>sse tagasi. (lk 25)
:"Valge kakaduu oli kunagi must mees, laulis ja tantsis alati," seletas Coonardoo. "Aga teine must mees — ''moviagar''* — varastas ta ära ja muutis musta mehe, kes alati laulis ja tantsis, valgeks kakaduuks. Nüüd tantsivad kõik mustad mehed valge kakaduu tantsu."
:Mrs. Bessie oli pärismaalaste sõjatantse näinud. Ta oli vaadanud, kuidas Chitali, kes oli alati esitantsijaks, ilmus põõsaste vahelt välja, keha üleni valge saviga täis joonistatud ja udusulgedega kleebitud, ning tuli tantsides alla tule äärde. Ta tippis graatsiliselt ja kiiresti ühelt jalalt teisele või laskus kükki, ajades põlved laiali. Julgelt ja lõbusalt kujutas ta noort meest, kes
:Vana Joey Koonarra, tutt emusulgi sabaks, kepsutas uhkelt1 Chitali selja taga. Ta vehkis kätega ja väristas ennast kogu kehast, liikudes edasi väikeste tippivate sammudega, kuni Chitali lõpuks põõsaste mustava seina taha põgenes.
:Mõne hetke pärast tulid kõik ülejäänud mehed Chitaliga eesotsas põõsaste varjust välja. Nad
* ''* Nõid
* Mrs. Bessie'le oli see "naisekstegemise" [[tseremoonia]] tuttav, nagu ta seda nimetas, ja see ei meeldinud talle. Kord, kui ta jõe teisel kaldal jalutas, oli ta sattunud peale meeste poolringile, kes kükitasid ühe väikese tüdruku ees ja laulsid tema rindadest. Näis, nagu
:Ta jälestas kombeid, mida ta pidas ebamoraalseiks, kuni ta hakkas taipama, et aborigeenide arusaamine seksuaalküsimustest on tema omast hoopis erinev. Oma üllatuseks ta leidis, et selles on midagi abstraktset, et usundilis-müstiline külg on ülekaalus isikliku suhtumise üle. (lk 29)
:Mrs. Bessiele ei meeldinud niisugused külalislahkuse vormid, kui need puudutasid naisi, kes töötasid tema majapidamises — Meenie't või Bandogerat. Mõne aja pärast hakkas ta mõistma pärismaalaste seisukohta ja tundis isegi midagi
▲-->* Mees võis külalislahkusest pakkuda oma naist auväärsele võõrale, kes külastas nende asulat, seejuures tunnistas mees aga kõik naise lapsed omaks. Pärismaalased, keda valged ei ole selles suhtes õpetanud, ei seosta lapse sündimist juhusliku sugulise lähedusega.
▲:Mrs. Bessiele ei meeldinud niisugused külalislahkuse vormid, kui need puudutasid naisi, kes töötasid tema majapidamises — Meenie't või Bandogerat. Mõne aja pärast hakkas ta mõistma pärismaalaste seisukohta ja tundis isegi midagi aukartusetaolist mehe vastu, kes oli valmis laenama oma naise keha võõrale mehele ning kes samal ajal austas naises midagi hoopis kõrgemat — naist kui ema. Seejuures ei petnud mrs. Bessie ennast — pärismaalaste suhtumine sellesse küsimusse oli tegelikult praktilist laadi. Laps - olgu ta siis poiss või tüdruk — oli varandus, mis andis mehele mõju ja tähtsust juurde. (lk 29-30)
* Mrs. Bessie vihkas neid niinimetatud pühitsemistseremooniaid, mis viidi läbi suviste
* Ühel ööl, kui ta tahtis parast tuletantsu ära minna, palus Warieda teda jääda ja vaadata tantsu, mida tema suguharus ei olnud veel kunagi lubatud naistel
:Istudes seal varjus ja otsekui
* Naised tantsisid ja laulsid, tantsisid ja laulsid, kuni Coonardoo oli
:Coonardoole tundus, et ta ei ole tantsinud mitte ühe päeva ja ühe öö, vaid palju päevi ja öid. Ta oli kohutavalt väsinud ja ülevalolekust poolsurnud, aga ta teadis, et varsti on hommik, tähed taevas olid juba nii nõrgad, kui mehed istusid ringis ümber tema ja tema lebas nende ees maas. Talle tüli meelde päev, kui mehed istusid tema ümber ja laulsid tema [[rinnad|rindadest]]. Siis käis äkiline valusähvatus temast läbi ja ta kuulis oma karjatust, läbilõikavat ja jubedat nagu linnu hädakisa. (lk 32)
|