Erinevus lehekülje "Katherine Prichard" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
 
* Suures tühjas majas võttis mrs. Bessie arveid kokku, kirjutas kirju ja luges natuke, ajas Saul Hardyga juttu või heitis pikali ja pidas plaani, mida farmis sel aastal ja ka edaspidi ette võtta. Coonardoo nägi Mumae tule kollast silma öösse pilkumas, kui ta ''uloo''<nowiki>'</nowiki>s omadega tule ääres istus ja laulis.
:Coonardoo ei oleks küll tahtnud niimoodi [[Üksindus|üksi]] magada, igal õhtul vaatas ta hirmuga üles valge maja poole tähistaeva all. Ta kartis, et ''narlu'' või mõni muu paha vaim tuleb Mumae kallale, kui kedagi lähedal ei ole. Ta oli iga kord rõõmus, kui leidis hommikul mrs. Bessie elusana ja tervena voodist. Talle meeldis seista tema voodi kõrval, teetass käes, enne kui mrs. Bessie ärkas. (lk 18)
 
* Kord kolme kuu järel saatis mrs. Bessie Chitali või Warieda [[Kiri (post)|kirjadega]] Nuniewarrasse ja nad võtsid sealt kaasa Wytaliba posti[[post]]i.
:Neil päevil, kui saadikuid tagasi oodati, valvas Coonardoo teed üle lagendike ja tema silmad olid rahutud nagu hirmunud linnud.
:"Tulevad!" karjus ta siis ja jooksis neile vastu, et kotti kirjadega sisse tuua. Karrara postkontori ülem oli kotid [[pitser|pitseerinud]] ja Coonardoo pidas neid punaseid märke talismanideks[[talisman]]ideks, mis pidid kaitsma Hugh' kirju üleujutuste, keeristormide ja pahade vaimude eest nende pikal teekonnal üle mägede ja lagendike. (lk 19)
 
-->* Kuigi mrs. Bessie't rõõmustas Coonardoo sealolek, ei teinud ta ometi vähimatki katset Coonardoo uskumustesse vahele segada või neid muuta. Ta ei tahtnud teda oma rahva tavadest võõrutada.
<!--* Hiljem luges mrs. Bessie kirju, mis tulid Stratfordi koolijuhatajalt, hoopis murelikuma näoga. Hugh ei õppinud nii hästi, nagu oleks võinud. Ta ei olnud küllalt hoolas, kirjutas mrs. Potter, kuigi imelikul kombel tegeles ta kõige rohkem Kreeka ajaloo ja ladina keelega.
:Mrs. Bessie ei oleks lubanud Wytallbas elavaid pärismaalasi ristiusku[[ristiusk]]u pöörata. Ta ütles, et ta ei olevat kunagi näinud pärismaalast, kellele oleks tulnud kasuks loobumine oma suguharu seadustest ja uskumustest. Ja nii kaua, kui tema elab, peavad aborigeenid Wytalibas jääma aborigeenideks. (lk 19-20)
:Kuidas mrs. Bessie naeris, kui mrs. Potter kirjutas, et küsimusele, miks ta armastab Kreeka ajalugu ja ladina keelt, oli Hugh vastanud: "Meie farmis on ühe hobuse nimi Hector ja peale selle on meil veel Hera, Pluto ja vana Diana..."
:Coonardoo naeris kaasa, kuigi ta ei saanud aru, mis on selles siis nii naljakat, kui Hugh'le meeldivad Wytaliba hobuste nimed. Mrs. Bessie püüdis talle seletada, et ta oli pannud Wytaliba hobustele Kreeka mütoloogia ja ajaloo jumalate, nümfide ja kangelaste nimed. Coonardoo ei saanud aru. Coonardoo ei saanud aru paljudest asjadest, millest mrs. Bessie rääkis, kuid talle meeldis teha nägu, et taile on kõik selge. Mrs. Bessie'le meeldis teha nägu, et ta usub, et Coonardoo kõigest aru sai.
(lk 19)
- Mõistmine, Vanakreeka mütoloogia
 
* Ta rääkis Charley'ga pooled ööd kaevude[[kaev]]ude puurimisest, arutas, kui palju nad maksma lähevad ja kui sügavad nad tuleb teha. Ta oli joonistanud ise Wytaliba kaardi, ja nüüd nad märkisid sellele ära, kuhu tuleb kaevud rajada ja kuhu on neid kõige parem kaevata. Charley ütles, et kaevud on mrs. Bessie nõrkuseks. Tema eluunistuseks oli katta Wytaliba maad kaevude võrguga. (lk 20)
-->* Kuigi mrs. Bessie't rõõmustas Coonardoo sealolek, ei teinud ta ometi vähimatki katset Coonardoo uskumustesse vahele segada või neid muuta. Ta ei tahtnud teda oma rahva tavadest võõrutada.
:Mrs. Bessie ei oleks lubanud Wytallbas elavaid pärismaalasi ristiusku pöörata. Ta ütles, et ta ei olevat kunagi näinud pärismaalast, kellele oleks tulnud kasuks loobumine oma suguharu seadustest ja uskumustest. Ja nii kaua, kui tema elab, peavad aborigeenid Wytalibas jääma aborigeenideks. (lk 19-20)
 
* Illigoogees, Britte-Brittes, Nuniewarras ja Viie jõe ääres pidasid valged inimesed [[pidu]], laulsid ja kaotasid mõistuse viskist, mida nad sel ajal alati jõid. Coonardoo teadis, et nad nimetavad oma pidustusi jõuludeks[[jõul]]udeks. (lk 24)
* Ta rääkis Charley'ga pooled ööd kaevude puurimisest, arutas, kui palju nad maksma lähevad ja kui sügavad nad tuleb teha. Ta oli joonistanud ise Wytaliba kaardi, ja nüüd nad märkisid sellele ära, kuhu tuleb kaevud rajada ja kuhu on neid kõige parem kaevata. Charley ütles, et kaevud on mrs. Bessie nõrkuseks. Tema eluunistuseks oli katta Wytaliba maad kaevude võrguga. (lk 20)
 
<!--* Nad tampisid peeneks valge savi ja segasid seda punase ookri ja loomarasvaga. Selle seguga kaunistasid ennast mehed enne sõjatantsu. Nad joonistasid oma reitele ja rinnale valged jooned, ringid ja täpid, kusjuures igaüks kaunistas ennast erisuguse täppide, ringide ja võreliste joonte mustriga. (lk 25)
* Illigoogees, Britte-Brittes, Nuniewarras ja Viie jõe ääres pidasid valged inimesed pidu, laulsid ja kaotasid mõistuse viskist, mida nad sel ajal alati jõid. Coonardoo teadis, et nad nimetavad oma pidustusi jõuludeks. (lk 24)
 
<!--* Nad tampisid peeneks valge savi ja segasid seda punase ookri ja loomarasvaga. Selle seguga kaunistasid ennast mehed enne sõjatantsu. Nad joonistasid oma reitele ja rinnale valged jooned, ringid ja täpid, kusjuures igaüks kaunistas ennast erisuguse täppide, ringide ja võreliste joonte
mustriga. (lk 25)
 
* Naised käisid lauldes kuivi oksi korjamas või jõekallastel ''coolyah''<nowiki>'</nowiki>sid* välja kaevamas, õhk värises nende ärevast laulust, nende peentest vibreerivatest häältest.
:''"Neeroo-ran, neeroo,"'' laulsid nad, ühinedes meeste lauluga ja korrates seda ikka ja jälle. Vaevalt oli laul vaibunud, kui keegi alustas uuesti refrääni, aga juba mõned toonid kõrgemalt. Helid värisesid, jäid nõrgemaks ja vaibusid, aga jälle võttis kellegi kare energiline hääl nad üles ning puhus neile elu sisse. Ja nii kestis see terve päeva. (lk 25)
* ''*Metsikult kasvava magusa kartuli liik Austraalias.''
- Laul
 
-->* Pidustuste ajal ei kandnud ükski pärismaalane riideid ei ''uloo''<nowiki>'</nowiki>s, jõe kaldal hulkudes ega lagendikel ja spinifexisaludes jahti pidades. Coonardoo elas neil päevil koos oma rahvaga nii, nagu nad olid elanud enne, kui valged inimesed tõid siia oma suured sarvilised loomad kuskilt kaugelt maailma äärelt, kus päike tõusis. Tema ''gina-gina''<nowiki>'</nowiki>d rippusid keppidel varikatuse all Mumae puuvirna kõrval. Igal hommikul tõmbas ta ühe neist selga, kui ta jooksis üles suurde majja, et ulatada Mumaele tass teed.
:Pidustused pidustusteks, aga Meenie tuli iga päev paariks tunniks ja tegi ära kõige hädalisemad tööd. Meenie ja Coonardoo pesid ennast ja panid riidesse, enne kui nad Mumae majja läksid. Nad pühkisid põrandad puhtaks ja tegid köögi korda ning läksid uuesti alla ''uloo''<nowiki>'</nowiki>sse tagasi. (lk 25)
 
<!--* Kõige rohkem meeldis talle valge kakaduu tants. Kari rääkis ta sellest Mumaele:
:"Valge kakaduu oli kunagi must mees, laulis ja tantsis alati," seletas Coonardoo. "Aga teine must mees — ''moviagar''* — varastas ta ära ja muutis musta mehe, kes alati laulis ja tantsis, valgeks kakaduuks. Nüüd tantsivad kõik mustad mehed valge kakaduu tantsu."
:Mrs. Bessie oli pärismaalaste sõjatantse näinud. Ta oli vaadanud, kuidas Chitali, kes oli alati esitantsijaks, ilmus põõsaste vahelt välja, keha üleni valge saviga täis joonistatud ja udusulgedega kleebitud, ning tuli tantsides alla tule äärde. Ta tippis graatsiliselt ja kiiresti ühelt jalalt teisele või laskus kükki, ajades põlved laiali. Julgelt ja lõbusalt kujutas ta noort meest, kes „laulab"laulab ja tantsib alati".
:Vana Joey Koonarra, tutt emusulgi sabaks, kepsutas uhkelt1 Chitali selja taga. Ta vehkis kätega ja väristas ennast kogu kehast, liikudes edasi väikeste tippivate sammudega, kuni Chitali lõpuks põõsaste mustava seina taha põgenes.
:Mõne hetke pärast tulid kõik ülejäänud mehed Chitaliga eesotsas põõsaste varjust välja. Nad, olid Üleniüleni udusulgi täis kleebitud, kakaduusuled juustes. Nad keerlesid tule ees nagu parv ülevalt alla laskuvaid kakaduusid aimates järele tiibade sahinat, sel ajal kui naised kordasid ikka ja jälle refrääni, mis meenutas kakaduude karedat tervitushüüet: ''"Pee-taerda! Pee-taerda!"'' Mehed kükitasid tule ääres, ajasid käed laiali ja keerlesid ringi. Siis taganesid nad ikka veel pööreldes pimedusse. Nad vehkisid kätega, aimates järele tiibade sahinat. Naised laulsid kriiskava häälega: ''"Pee-taerda! Pee-taerda!"'' (lk 26-27)
* ''* Nõid .''
 
* Mrs. Bessie'le oli see "naisekstegemise" [[tseremoonia]] tuttav, nagu ta seda nimetas, ja see ei meeldinud talle. Kord, kui ta jõe teisel kaldal jalutas, oli ta sattunud peale meeste poolringile, kes kükitasid ühe väikese tüdruku ees ja laulsid tema rindadest. Näis, nagu palvetaksid[[palve]]taksid nad tema ees, kui nad seal laial lagendikul selge sinise taeva all kükitasid. Ta taipas, et sellega austasid nad omal kombel loovat alget, viljakust ja kasvu selles tütarlapses. (lk 28-29)
 
-->* Mrs. Bessie'l oli hetki, kui ta põlastas musti. Kuigi ta oli elanud ja töötanud nagu mees juba nii kaua loodepiirkonnas, tundmata vähimatki austust konventsionaalsete põhimõtete vastu, mis takistasid teda igal sammul, ei olnud valge naise eelarvamused temas siiski veel kadunud.
:Ta jälestas kombeid, mida ta pidas ebamoraalseiks, kuni ta hakkas taipama, et aborigeenide arusaamine seksuaalküsimustest on tema omast hoopis erinev. Oma üllatuseks ta leidis, et selles on midagi abstraktset, et usundilis-müstiline külg on ülekaalus isikliku suhtumise üle. (lk 29)
 
-->* Mees võis külalislahkusest[[külalislahkus]]est pakkuda oma naist auväärsele võõrale, kes külastas nende asulat, seejuures tunnistas mees aga kõik naise lapsed omaks. [[Pärismaalased]], keda valged ei ole selles suhtes õpetanud, ei seosta lapse sündimist juhusliku sugulise lähedusega.
<!--* Mrs. Bessie teadis, et igale aborigeenitütarlapsele määratakse juba kohe pärast tema sündimist mees, kellega ta peab abielluma, kusjuures peetakse rangelt kinni ''tarloo''* seadustest. Jõe ääres elas neli suguharu, kelle nimed olid banniga, burong, baldgery ja kurrimurra. Naine banniga suguharust võis abielluda mehega kurrimurra suguharust. Nende laps on burong ning tema ei või abielluda ei banniga ega kurrimurra suguharu liikmetega. Väljaspool seda ei ole mingit keeldu. Tütarlapsel olid veel niinimetatud ''nuba''<nowiki>'</nowiki>d või ''nuva''<nowiki>'</nowiki>d, kes ei tohtinud teda puudutada, aga sel juhul, kui mees, kellele isa ta oli andnud, suri või oli ära, võis ta abielluda ainult ühega nende hulgast. (lk 29)
:Mrs. Bessiele ei meeldinud niisugused külalislahkuse vormid, kui need puudutasid naisi, kes töötasid tema majapidamises — Meenie't või Bandogerat. Mõne aja pärast hakkas ta mõistma pärismaalaste seisukohta ja tundis isegi midagi aukartusetaolist[[aukartus]]etaolist mehe vastu, kes oli valmis laenama oma naise keha võõrale mehele ning kes samal ajal austas naises midagi hoopis kõrgemat — naist kui [[ema]]. Seejuures ei petnud mrs. Bessie ennast — pärismaalaste suhtumine sellesse küsimusse oli tegelikult praktilist laadi. [[Laps]] - olgu ta siis poiss või tüdruk — oli varandus, mis andis mehele mõju ja tähtsust juurde. (lk 29-30)
* *Tootem.
-Abielu
 
-->* Mees võis külalislahkusest pakkuda oma naist auväärsele võõrale, kes külastas nende asulat, seejuures tunnistas mees aga kõik naise lapsed omaks. Pärismaalased, keda valged ei ole selles suhtes õpetanud, ei seosta lapse sündimist juhusliku sugulise lähedusega.
:Mrs. Bessiele ei meeldinud niisugused külalislahkuse vormid, kui need puudutasid naisi, kes töötasid tema majapidamises — Meenie't või Bandogerat. Mõne aja pärast hakkas ta mõistma pärismaalaste seisukohta ja tundis isegi midagi aukartusetaolist mehe vastu, kes oli valmis laenama oma naise keha võõrale mehele ning kes samal ajal austas naises midagi hoopis kõrgemat — naist kui ema. Seejuures ei petnud mrs. Bessie ennast — pärismaalaste suhtumine sellesse küsimusse oli tegelikult praktilist laadi. Laps - olgu ta siis poiss või tüdruk — oli varandus, mis andis mehele mõju ja tähtsust juurde. (lk 29-30)
 
* Mrs. Bessie vihkas neid niinimetatud pühitsemistseremooniaid, mis viidi läbi suviste pidustuste[[pidu]]stuste ajal. Julmustes, mida vanad mehed poiste ja tüdrukute kallal korda saatsid, nägi ta sadismi[[sadism]]i ja seksuaalsete tunnete ülespiitsutamist. (lk 30)
 
* Ühel ööl, kui ta tahtis parast tuletantsu ära minna, palus Warieda teda jääda ja vaadata tantsu, mida tema suguharus ei olnud veel kunagi lubatud naistel nahanäha. Mõistes, kuivõrd suurt [[au]] talle sellega osutati, istus Mumae uuesti tule juurde maha.
:Istudes seal varjus ja otsekui pimedusega[[pimedus]]ega ühte sulades heitis ta pilgu hoopis teistsugusesse maailma — müstilisse, raskesti mõistetavasse, meelelisse ja vitaalsesse maailma, mille oli loonud selle primitiivse rahva [[fantaasia]]. Mõtte, et ka tema on osa öö varjudest, ebamäärastest kaugustest tema ümber ja sellest rituaalsest[[rituaal]]sest tantsust[[tants]]ust, peletas ta otsustavalt eemale. (lk 31)
 
* Naised tantsisid ja laulsid, tantsisid ja laulsid, kuni Coonardoo oli väsimusest[[väsimus]]est maha kukkumas; aga Bandogera, kes tantsis, käed puusas, tõukas teda edasi, andes talle väikseid lakse selga. Kui Bandogera ta lõpuks minna laskis, kukkus Coonardoo oma tuleaseme juurde maha ja uinus silmapilkselt. Naiste kaeblik laul äratas ta jälle üles ja jälle tantsis ta nende pika rea ees tähistaeva all hõõguvate tuleasemete ümber. Coonardoo oli täis aukartust ja Ikaka pisut rahutu, aga ta ei tahtnud oma hirmu näidata. Ta püüdis laulda ja tantsida niisama hästi kui teised. Tema teadvusse hakkas tungima ähmane eelaimus sellest, mis on toimumas. Temast hakkab saama [[naine]] ja ta ei tohi näidata ennast nõrgana, ta peab olema oma [[suguharu]] niisama vääriline esindaja nagu tüdrukud Britte-Brittest ja Nuniewarrast.
:Coonardoole tundus, et ta ei ole tantsinud mitte ühe päeva ja ühe öö, vaid palju päevi ja öid. Ta oli kohutavalt väsinud ja ülevalolekust poolsurnud, aga ta teadis, et varsti on hommik, tähed taevas olid juba nii nõrgad, kui mehed istusid ringis ümber tema ja tema lebas nende ees maas. Talle tüli meelde päev, kui mehed istusid tema ümber ja laulsid tema [[rinnad|rindadest]]. Siis käis äkiline valusähvatus temast läbi ja ta kuulis oma karjatust, läbilõikavat ja jubedat nagu linnu hädakisa. (lk 32)
 
 
26 313

muudatust