Marss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
23. rida:
 
 
* Esimesena laskus 4. jaanuaril 2004 Marsile sõsarast varem startinud Spirit, mille maandumiskoht on [[ekvaator]]ist lõuna pool asuvas 170 km läbimõõduga Gusevi kraatris, kus võis olla [[järv]] ja kuhu suubub voolusäng, mida mööda võis kunagi voolata [[vesi]]. Esimestel Marsi pinnal tehtud [[foto]]del avanes vaade tasandikule, mida katvaid [[kivi|kive]] oli tunduvalt vähem kui varasematel maandumiskohtadel. Taamal kolme-nelja kilomeetri kaugusel paistis ka väike mäestik (õigemini küll küngastik), mis sai hukkunud kosmosesüstiku järgi nimeks Columbia mäed ning mille tippudele anti selle katastroofi käigus hukkunud astronautide [[nimminimi|nimed]]. Kõrgeima [[mägi|mäe]] tipp tõuseb 130 meetrit üle ümbruskonna.
* 25. jaanuaril maandus Marsile Spiriti teisik Opportunity, mille maandumiskoht, Meridiani platoo, asub samuti ekvaatori lähedal, kuid Spiriti suhtes Marsi vastasküljel. [[Koht]] valiti maandamiseks sellepärast, et Mars Global Surveyor oli spektroskoopiliselt leidnud sealt palju [[hall]]iks hematiidiks nimetatavat mineraali, mis moodustub Maal sageli just vee toimel, kuigi võib olla ka [[vulkaan]]ilist päritolu. [---] Juba esimestel tegevusnädalatel avastas Opportunity pinnasest 2–3 mm läbimõõduga hematiidist kuulikesed, mida uurijad hakkasid kutsuma [[mustikas|mustikateks]] (inglise keeles ''blueberry''). Kõige tõenäolisemalt on need tekkinud kunagi seal asunud veekogus.
* Mehitatud lendudeni läheb aga veel palju aega. President [[George W. Bush]] kuulutas küll 14. jaanuaril 2004 välja uue mehitatud lendude programmi, mille eesmärgiks on saata astronaudid nii Kuule kui Marsile, kuid erinevalt Maa kaaslase pinnale jõudmise tähtajast 2020. aastast ei teinud ta Marsi puhul mingitest tärminitest juttu. Julgem mees on NASA praegune juht [[Michael D. Griffin]], kes möödunud aasta septembris [[India]]s Hyderabadis toimunud Rahvusvahelisel Astronautika Kongressil esinedes ütles, et kosmoseajastu 100. aastapäeval 2057. aastal "peaksime tähistama 20 aasta möödumist inimese jõudmisest Marsile".