Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
31. rida:
:Isa nõksatas ja avas [[silmad]]. "Ma ei maga," teatas ta [[Solvamine|solvunult]]. „Ma vaatan neid kinniste silmadega. Seda oskavad ainult eriti andekad [[täiskasvanu|täiskasvanud]]. Enne tuleb mitu [[Aasta|aastat]] harjutada." (lk 82)
* [[Kairi Look]], "[[Piia Präänik kolib sisse]]", 2015
* [[Marss|Marsi]] [[teadlane|teadlasele]], kellel puudub käsitus nägemistajust, võiksid olla arusaadavad [[vikerkaar]], [[äike]] või [[pilv]]ed kui füüsikalised nähtused, ehkki ta poleks mitte kunagi võimeline aru saama vikerkaarest, äikesest või pilvedest kui inimmõistetest, ega sellest kohast, mis neil asjadel on meie fenomenaalses maailmas. Nende mõistete alla kuuluvate asjade objektiivset loomust võiks ta mõista, sest ehkki need mõisted ise on seotud konkreetse vaatevinkliga ja konkreetse nägemisfenomenoloogiaga, asjad, mida tollest vaatevinklist mõistetakse, pole seda: nad on sellest vaatevinklist vaadeldavad, kuid tema suhtes välised; seega võib neid mõista ka teistest vaatekohtadest, ükskõik kas samade organismide või kellegi muu poolt. Välgulöögil on objektiivne iseloom, mis ei ammendu tema visuaalse väljanägemisega, ja seda saab uurida ka marslane, kellel puudub nägemine.
** [[Thomas Nagel]], "Mis tunne on olla nahkhiir?", tlk [[Tiiu Hallap]], Akadeemia 10/1996, lk 2098-2099
==Film==
| |||