Müüt: erinevus redaktsioonide vahel

'''Müüt''' ([[kreeka keel]]es ''mythos'') on jutustav [[pärimus]], mis seletab pärimusliku [[kultuur]]i teadmiste ja kogemuste põhjal metafoorsel viisil [[maailm]]a ja [[inimene|inimese]] algupära, olemust ja tähendust. Traditsioonilisi müüte on peetud [[folkloor]]ižanriks ja [[religioon]]i osaks, kuid tänapäevased kunstmüüdid kuuluvad pigem [[kirjandus]]se.

 

* XII. Ei ole võimalik vabaneda hirmust kõige tähtsamate asjade ees, mõistmata kõiksuse loomust, vaid muretsedes selle pärast, mis on müütides; seetõttu ei ole loodust uurimata võimalik saavutada täielikke naudinguid.

** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

: Ühesõnaga, müüdis on meie olemise kõige tulisem tuum. Või isegi mitte tuum, vaid see, mis puudutab meie olemist sedavõrd, et kui me ise püüaks seda liigutust jäljendada, siis oleks kohutavalt valus. Müüt võimaldab saavutada seda, et enda olemise kõige ohtlikum või valulisem moment ilmuks nii, et me otseselt seda valu ei tunne. Müüt mitte ei ületa seda [[valu]], vaid annab mõnes mõttes "võimatu" perspektiivi, mis vabastab korraks sellest, et oleme ikkagi enda olemisse niivõrd sisse mässitud – et nii või teisiti saame asju näha ainult enda vaatepunktist. Et me küll saame kujutada teisi vaatepunkte, aga päriselt ei saa ennast kunagi üle kanda. Siis ongi nii, et sündmus või [[saatus]], mis tuleb meile tulevikust ja mis on meile kõige tähtsam, aga mida me ei suuda päriselt tabada, sest see oleks liiga heidutav või liiga valus – müüdi kaudu on seda võimalik kuidagi niimoodi aimata, et me justkui vabaneksimegi hetkeks oma vaatepunkti vangistusest.

* [[Hasso Krull]], intervjuu: Juhan Raud, [https://kultuur.postimees.ee/6511827/hasso-krull-jaagem-eurooplasteks-et-kusida-kes-on-eestlased "Hasso Krull: jäägem eurooplasteks, et küsida, kes on eestlased"] Postimees, 31. jaanuar 2019

 

==Allikata==