Kott: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilt |
Resümee puudub |
||
4. rida:
[[File:Konverentsikott, ERM A991 76.tif|thumb|Konverentsikott]]
[[File:VK 5632 7Aj2093 4.jpg|thumb|Nahast piibutubaka kott]]
==Proosa==
* [[Sukad]] tõmmatakse jalga, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast kott viiakse õue jalutama. Taftist [[seelik]]u all kahiseb ''petticoat''. [[Asjad]]e eest on makstud, nüüd tuleb neid teistele näidata. (lk 47)
9. rida ⟶ 11. rida:
* "Teate, see nõuab hoolt. Aga kotipill on vägev. Sel on kohe õige kõla, et kõik jäävad kuulama. Vägev asjandus, heh, noh, saate pihta küll, mida ma mõtlen, Kotid küljes. Heh, heh." Vanamees pilgutas silma. "Näete, kõigepealt tuleb õigetpidi kätte võtta, kott kaenla alla. Siis puhute selle täis."
:Joonas vaatas, kuidas papi õhukotti täis puhus, kuidas [[pruun]]ist [[nahk|nahast]] paun järjest suuremaks paisus, torudest hakkas kostma vaikset viginat. Ja siis hakkas mees mängima. Kui sa seisad väikeses ja madala laega ruumis, kostab torupilliheli peaaegu talumatult valjult, selle barbaarne ja samas kuidagi melanhoolne hääl imbub sisikonda. Sa ei suuda sellest lahti saada, see peaaegu seestab, nõuab kõik mõtted endale.
* Oli kuidas oli, aga ega ma isa suguvõsaga nii väga kokkukuuluvust tundnud, et peaksin [[surm]]a selles tähenduses kartma. Ema lihtne [[suguvõsa]] oli midagi muud, see oli nagu tugev roguskist kott, kuhu mahtus terve suguselts sisse, mina kaasa arvatud, ja me olime kõik nagu jämeda [[kotinõel]]aga üksteise külge õmmeldud. (lk 16)
** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007
| |||