Köha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
* Tavaliselt sajab päev enne peaproovi äpardusi nagu küllusesarvest. Trupis puhkevad lausa [[epideemia]]tena [[gripp]], angiin, [[kopsupõletik]], pleuriit, pimesoolepõletik ja muud tõved. "Katsuge, kui kõrge palavik mul on?" puhub meespeaosaline nagu [[teekann]]u torust autorile [[kõrv]]a tulist auru. "Ma peaksin minema ja [[voodi]]sse heitma, vähemalt [[nädal]]aks ajaks," kähistab ta, lämbudes köha käes, ning vahib autorit [[pisar]]aist märgade ning etteheitvate [[silm]]adega nagu tapale viidav ohvritall. (lk 22)
** [[Karel Čapek]], "Kuidas sünnib näitemäng", rmt: "Kuidas sünnib näitemäng. Kuidas tehakse filmi". Tõlkinud Lembit Remmelgas, illustreerinud J. Čapek. Tallinn: Perioodika, 1981, Loomingu Raamatukogu nr 45/46
 
 
* Nii. Nüüd olen ma selle pika [[monoloog]]i enesest välja köhinud. Täpselt nii nagu [[isa]] köhis oma suitsumehe köha - ta surigi [[kopsuvähk]]i -, tõstis lõua ülespoole ja köhis, nii et piisad lendasid kümnesse kaarde. Ta oleks võinud käe ju suu ette panna, aga ilma käeliigutuseta oli tal mugavam köhida. Pealegi oli tema jaoks see protseduur tarbetu: ta uskus, et lõuga ülespoole tõstes on ta kõiki oma köhast säästnud. Elu lõpu poole oli temaga lauas piin koos süüa, ta ei mõistnud, miks me tegime talle märkusi, ja ärritus. (lk 32)
* Eriti hirmsaks läks kooselu isaga siis, kui ta jäi töölt [[pension]]ile. Siis köhis ja [[suitsetamine|suitsetas]] ta vaheldumisi — tõusis ööselgi üles, et suitsetada —, tuba oli maast laeni sinihalli [[suits]]u täis, kuid isa oli oma ihu teener ja kuulis ainult keha käsku, mitte aga meie palveid. (lk 32)
** [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007
 
==Vanasõnad==