Diivan: erinevus redaktsioonide vahel

 

* "See olen ainult mina, vabandust [[müra]] pärast," ähkis [[koer]]. "Mul on täna lihtsalt ainus vaba hetk. Mirjamit pole [[Kodu|kodus]]."

:"Mis sa seal teed?" uudistas Piia [[Naaber|naabrit]]. Parun oli tavaliselt väga [[Kuningas|kuninglik]], aga täna näis ta kuidagi räsitud olemisega. "Nad panid mu [[Dieet|di-eedile]], et ma kõhnemaks läheks," kostis Parun mornilt. "[[Loomaarst]] ütles Mirjamile, et ma olen [[Ülekaalulisus|üle-kaaluline]]. Aga see [[dieet|di-eet]] on üks õudne hädaorg. Ma olen kogu aeg kuri ... ja kõht koriseb." "Kas sa sellepärast teedki mürglit?" küsis Piia kaastundlikult. Tema meelest oli Parun täpselt parajas mõõdus – pehme ja vetruv, hea selga ronida ja [[kallistamine|kallistada]]. "Ma ei mürgelda, ma [[treenimine|treenin]]!" solvus Parun. "Näiteks praegu tegin [[Hüppamine|hüppeid]] – sada diivani peale ja sada maha."

* Ta istus väikeses [[buduaar]]is, mille [[aken]] avanes [[aed|aia]] poole. Traditsiooni kohaselt, mille proua de Rambouillet oli oma üksikelamut ehitades moodi viinud, kattis buduaari seinu [[sinine]] damast, [[roosa]]de õite ja [[kuld]]sete [[leht]]edega. Proua de Chevreuse'i aastates [[naine]] peab olema õige [[Julgus|julge]], et võtta vastu sellises buduaaris, ja eriti [[poos]]is, nagu ta sel hetkel oli, - pikutades sohval, pea toetatud vastu seina. Ta hoidis käes poolavatud [[raamat]]ut, toetades käsivart [[padi|padjale]]. (lk 205)

** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008