Marek Tamm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
'''Marek Tamm''' (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija.
 
* 1992. aasta 6. märtsi Sirbis avaldas [[Ülo Mattheus]] artikli, kus võttis jutuks [[Jaan Kaplinski]] [[luule]]. Kurtes ühe luuletuse segase sisu ja vastuolulise struktuuri üle, otsis kriitik oma tõlgendusele tuge Kaplinski ühiskondlik-poliitilistest seisukohtadest. Alles nüüd, olles paljastanud [[luuletaja]] moraalsed libastumised, ränga ülekohtu Eesti rahva ees, paistis talle, et on luuletuse ära seletanud. See Mattheuse kirjatöö ajendas [[Hasso Krull]]i avaldama ajalehes Eesti Elu (30. III 1992) artikli, millele ta pani pealkirjaks „Nüansimeele"Nüansimeele kriis”kriis".
* Milleks seda vana [[vaidlus]]t meelde tuletada? Sest Mattheus on tagasi! Lugedes viimasest Sirbist tema arvustust [[Andrei Hvostov]]i jutukogule „Võõrad"Võõrad lood”lood", lõi mulle uuesti näkku seesama [[ignorantsus]] kõige puhtkirjandusliku vastu, seesama täielik nüansimeele puudumine. Mattheuse arvustus on võigas kirvetöö Hvostovi novellikogu kallal, mida ta loeb kordamööda kui parteiprogrammi ja ajaloouurimust.
* Naljakas? Või siiski piinlik? Jah, väga piinlik. Seda piinlikum, et kuueteistkümne aastaga ei ole Mattheus midagi õppinud. Kõik see, mida Hasso Krull kirjutas 1992. aasta märtsis, kehtib ka praegu sõna-sõnalt. Või on siiski [[lootus]]t? Kordame igaks juhuks üle. Kirjanduskriitika ei ole poliitilise hinnangu andmine. Ilukirjandusteos ei ole valimisprogramm. Tegelane ei ole sama, mis [[autor]]. [[Novell]] ei ole arvamusartikkel. Kirjanik ei ole ajakirjanik, isegi kui tal on sama [[nimi]].
** Marek Tamm, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/n-ansimeele-kriis-lo-mattheuse-juhtum/"Nüansimeele kriis: Ülo Mattheuse juhtum"]. Sirp, 8. august 2008
 
* [[Ajalugu]] huvitub üldjuhul [[eriline|erilisest]], sellest, mis [[aeg]]ade voos esile tuleb või tähtis tundub. Kummati on [[minevik]] põhilises argine, enamasti ei juhtu midagi või siis õige vähe. Ajaloolane on argise ees suuresti abitu, sest esiteks ei jäta [[igapäevaelu]] kuigivõrd jälgi, seega on seda raske uurida, ja teiseks on argistest asjadest keeruline punuda haaravaid lugusid, mis lugejaid köidaks või lubaks ajalugu põnevana paista.
** Marek Tamm, [https://leht.postimees.ee/6990019/vikerkaar-loeb-pildikesi-ollerahva-kaugemast-minevikust "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust"] Postimees, 5. juuni 2020