Triin Vihalemm: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Tööturg|Tööturule]] ligipääsu probleemi ei leevenda nt keeleõppe kvaliteedi parandamine põhikoolis, kui ei võimaldata eesti keelt kontekstis järele proovida.

** Triin Vihalemm Eesti inimarengu aruande esitlusel; Alo Raun, [https://www.postimees.ee/553028/vihalemm-venelastest-eestis-maarab-keel-latis-leedus-rahvus "Vihalemm venelastest: Eestis määrab keel, Lätis-Leedus rahvus"], Postimees, 5. september 2011

 

* Kodanikuidentiteet võiks tuleneda kodanike ühiskonna või [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] ideest, mis tähendab seda, et inimestevahelised võrgustikud ja sealt tulenev ka selline nn võrgustikuline [[sotsiaalne kapital]] ehk tegelikult see suhete kapital ja minu oskus ühiskonnas asju ajada, ka [[solidaarsus]] teiste inimestega võiks olla peamine. Mitte niivõrd kodanike suhe riigiga, vaid kodanike omavaheline suhe.

** Triin Vihalemm; [https://www.err.ee/386724/vihalemm-kodanike-omavaheline-suhe-on-suhtest-riigiga-tahtsam "Vihalemm: kodanike omavaheline suhe on suhtest riigiga tähtsam"], ERR, 04.11.2011

 

* [[Hargmaisus]] on palju argisem nähtus, kui meile intuitiivselt tunduda võib.

* Hargmaisus ei ole pidulik nähtus, vaid väga igapäevane ja peidetud [[normaalsus]]. Näiteks võrdlevad erinevate riikide [[pensionär]]id omavahel pensionisüsteeme.

** Triin Vihalemm; Karoli Noor, [https://novaator.err.ee/933036/saame-tuttavaks-hargmaised-inimesed "Saame tuttavaks! Hargmaised inimesed"], ERR, 24.04.2019

 

* Institutsionaalse tasandi muutusi ei saa analüüsida ja mõtestada ilma kultuuri uurimata. [[Kultuur]] pole passiivne vastuvõtja, vaid pakub ühiskonnaliikmetele vahendeid niihästi käibivate kui ka uute, "sissetoodud" sotsiaalsete praktikate sümboliseerimiseks, tõlgendamiseks, raamistamiseks, jutustamiseks.

* Ma ei oleks ühise kirjelduskeele ja ka identiteedi mõtte suhtes väga skeptiline. Kogu aeg teineteist tõlkida on üsna kohmakas ja kurnav. Üksikud, erinevate ekspertsüsteemide ja teadusdistsipliinide vahel praegu käibivad metamõisted on suure koormusega, mis muudab nad kommunikatiivses mõttes liiga üldiseks. Nii nagu käibivad erinevad [[paradigma]]d ühe teadusdistsipliini sees, saavad olla ka erinevad [[interdistsiplinaarsus|interdistsiplinaarsed]] keeled ja uurimispraktikate kogukonnad, mille identiteedi loovad teatud üldisemad, paradigmaatilised rõhuasetused.

* Triin Vihalemm, vestlusring: [[Kalevi Kull]], [[Valter Lang]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/piiride-rikkus-ja-muutuste-mustrid/ "Piiride rikkus ja muutuste mustrid"], Sirp, 23.01.2015

 

* Me ei saa rääkida sidusast ja toimivast kestlikust ühiskonnast, kui mingid rühmad selles ühiskonnas on pidevalt või süstemaatiliselt välja lülitatud, seda näiteks rahvuse põhiselt.

** Triin Vihalemm; [https://www.err.ee/367301/professor-uhiskond-ei-toimi-kui-osa-inimesi-on-valja-lulitatud "Professor: ühiskond ei toimi, kui osa inimesi on välja lülitatud"], ERR, 20.03.2012

 

* Uuringutest olen märganud, et pigem on üsna hea ja positiivselt ärritav mõju sellel, kui poliitikutele esitatakse teravaid küsimusi.

* [Klikimeediast:] Seesugune [[ajakirjandus]] pigem uinutab ja paneb inimesed loidu tarbija rolli. Kriitilist konteksti loovast klassikalisest arutelumeediast on palju rohkem kasu.

** Triin Vihalemm; Merilyn Säde, [https://novaator.err.ee/258016/inimeste-harjumuste-muutmiseks-ei-piisa-ainult-veenmisest "Inimeste harjumuste muutmiseks ei piisa ainult veenmisest"], ERR, 15.11.2015

 

* Laias laastus võib venekeelsest elanikkonnast ligikaudu viiendiku puhul öelda, et nad on kapseldunud, Vene [[riigimeedia]] poolt manipuleeritavad ja ei mõtle oma peaga ehk nii palju.

* Kui millegi poole püüelda, võiks võtta ajakirjanik isiklikuks eesmärgiks loo kirjutamise, mida jagaks sotsiaalmeedias venekeelne intelligentsem auditoorium.

** Triin Vihalemm, intervjuu: Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/1068500/venekeelsed-meediatarbijad-idealiseerivad-ajakirjanduse-asemel-iseennast "Venekeelsed meediatarbijad idealiseerivad ajakirjanduse asemel iseennast"], ERR, 25.03.2020

 

* [Eesti Inimarengu Aruanne] annab panuse ka eesti keele arengusse. Kui teaduspoliitika suunab teadlased üsna karmilt kirjutama eeskätt inglise keeles ja rahvusvahelisele teadusauditooriumile, siis EIA autorina tuleb nuputada, kuidas oma valdkonna termineid, nähtusi jm eesti keeles selgitada, uusi nähtusi nimetada jne. Arvan, et EIAt võiks eesti teaduse allkeelte arengumootorina kasutada rohkemgi.

** Triin Vihalemm, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kommentaar-12/ "Kommentaar"], Sirp, 02.09.2011

 

* Muidugi ei tasu loota, et ETV venekeelne programm "asendaks" PBK-d jt vaadatavaid kanaleid. Aga uuringud on näidanud, et kui inimesed vaatavad vaheldumisi kaht eri päritolu programmi (näiteks sisserännanud oma asukohamaa ja ajaloolise kodumaa programme), siis arenevad nad meediatarbijana kriitilisemaks ja nendega on teabe abil raskem manipuleerida. Inimestel tekib parem võimalus võrrelda ja ise edasi mõelda.

* Vene vaatajal on pikka aega Venemaa kanaleid jälgides välja kujunenud oma ettekujutus, milline on hea saade ja head tegijad. Seda tunnetatakse tuhande detaili kaudu — riietuses, naljades, kehakeeles, keelekasutuses jm. Võib juhtuda, et kohalikke tegijaid, kes väljaõppe saanud teises kultuurikontekstis, hakatakse võõristama ning ei peeta küllalt heaks. Selles mõttes peaks uute tegijate väljaõppes ka Venemaa meediakultuurile tähelepanu pöörama.

** Triin Vihalemm, [https://www.delfi.ee/archive/triin-vihalemm-etv2-jah-muidugi?id=17017987 "ETV2? — Jah, muidugi"], Delfi, 27.09.2007

 

* Venekeelne elanikkond on veidi innukam telerivaataja. Näiteks vaatasid TNS Emori mõõdikuuringu järgi eestlased märtsis telerit keskmiselt kolm tundi ja 48 minutit päevas, venekeelsed elanikud aga keskmiselt neli tundi ja 49 minutit päevas. Eestlaste seas on levinuim raadiokuulamine, samuti pühendatakse rohkem aega ajalehtede lugemisele. Internetti kasutavad mõlemad kogukonnad üsna intensiivselt, kuid see kanal pole kõigis elanike rühmades nii ühtlaselt levinud. Küll aga erinevad telekanalid, raadiojaamad ja veebileheküljed.

* On tähenduslik, et protest puhkes just praegu, mil majandus edeneb, Eesti on EL-i liige ja üldine heaolu on võrreldes 1990-ndate algusega tõusnud. Ja puhkes sümboli, mitte argiste probleemide ümber. Näiteks kui paar aastat tagasi protestisid noored Lätis haridusreformi vastu, siis Eesti huvigrupid ei löönud selles kuigi aktiivselt kaasa. Järelikult on probleem peidus mujal.

** Triin Vihalemm, [[Pronksiöö]] järgne intervjuu: Riho Laurisaar, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51085881/triin-vihalemm-oma-oigust-taga-ajades-teist-poolt-ei-kuule "Triin Vihalemm: oma õigust taga ajades teist poolt ei kuule"], EPL, 05.05.2007

 

* Eesti venekeelsel telekanalil oleks perspektiivi, kui see teha algusest peale pikaajalise, julge ja mastaapse rahvusvahelise projektina. Mõttetu on planeerida venekeelne kanal (ainult) Eesti maksumaksja raha eest ülalpeetavaks ettevõtmiseks eesmärgiga kohalikud venekeelsed "infosulust välja tuua", saates Moskvasse oma korrespondendi jne. Kindlasti peaks Eesti venekeelse programmi eesmärgid olema seatud vähemasti kümneaastases perspektiivis. Kui programm end esimese aastaga ei õigusta, ei tohiks seda pettunult "maha tõmmata", sest vaatajate harjumused on väga inertsed ning muutuvad aeglaselt.

* Telel on head võimalused "toota" kohalikke "tähti", kellest võiksid kujuneda venekeelse elanikkonna kõneisikud. Paratamatult on siin suur roll meelelahutussaadetel. Eesti programmi eelis võrreldes Venemaa vastavate saadetega oleks just suurem tõenäosus ise aktiivselt osaleda.

** Triin Vihalemm, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51086690/triin-vihalemm-venekeelsel-telekanalil-oleks-perspektiivi-pikaajalise-ning-mastaapse-projektina "Venekeelsel telekanalil oleks perspektiivi pikaajalise ning mastaapse projektina"] EPL, 12.05.2007

 

* Venekeelne uudismeedia tundub olevat õnnetus olukorras: neil kanalitel puudub riigiametite kodulehtede jahe asjalikkus. Samas ei tunnetata meedias vahendatud argikogemusi ja emotsioone nii siirastena kui sotsiaalmeedia postitusi.

* Vähegi meditsiinilise taustaga inimestest said sotsiaalmeedias "staarid" ja tekkis palju omaloomingulisi õpetusi. Kriisi algul tehtud intervjuudes mainiti lipsamisi ka n-ö imerohtude müüki vms, mida küll esitati näitena, kuidas libauudis on ära tuntud. Inimesed on veendunud et oskavad infot kontrollida, aga tegelikult ei pruugi see alati õnnestuda.

** Triin Vihalemm; Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/1154105/pandeemia-suunas-venekeelsed-elanikud-eesti-meediakanalitesse "Pandeemia suunas venekeelsed elanikud Eesti meediakanalitesse"] ERR, 02.11.2020

 

* Inimesed on maailmas ikka rännelnud, kuid hargmaisus elik sotsiaalsed sidemed mitmes kohas korraga on saanud võimenduse just tänapäevaselt infotehnoloogialt. Uus meedia pakub virtuaalse kohaloleku võimalust tähenduslikes rühmades ning rituaalsete sündmuste puhul (nt valimised), kui lähtemaa esineb jätkuvalt õiguste, võimaluste ja kohustuste allikana. Rändlejate ning lähte- ja sihtriikide suhted muutuvad seetõttu sageli keerukaks ning poliitikud pööravad sellele teemale üha rohkem tähelepanu, püüdes uusi tulijaid haarata rahvusriigi infovälja.