Triin Vihalemm: erinevus redaktsioonide vahel

* Uurijad leiavad üsna üksmeelselt, et massimeedia sotsialiseeriv roll ei seisne mitte niivõrd ajakohase info tootmises kuivõrd sotsiaalse reaalsuse kohta teatud eelduste loomises, millele toimijad saavad oma igapäevategevuses tugineda. Päevauudised osutavad, mis on antud ühiskonnas normaalne, loovad "asjakohasuse tekstuuri".

* Sisserännanute tõlgendusi sihtriigi päevauudiste kohta uurinud autorid on leidnud, et uue asukohamaa meediakultuur mõjutab lähteriigi uudiste tõlgendust, nt vägivalla eksponeerimise valulävi madaldub, võetakse omaks sihtriigis normaalseks peetav. Meie uuring näitas vastupidist normaalsusnihet, kus päritoluriigi poliitiline ja meediakultuur kujundab uudislikkuse kriteeriume. Inimesed pidasid Eesti uudiseid kohati veidraks, kuna ei suutnud leida neist uudisväärtuslikkust ühiskonna eri mastaapide ("No mind need kohapealsed uudised ei huvita ja tunduvad isegi naljakad. Näiteks mu abikaasa tuli koju ja ütles, et tead, Pärnus oli suur liiklusõnnetus. Ja mis siis! Ukrainas on rohkem kui kolm miljonit õnnetust aastas. See, mis neile on ebatavaline, on meie jaoks tavapärane.") või erinevate poliitiliste normide tõttu ("Siinseid inimesi ärritavad teistsugused asjad … ah, milline korruptsioon … kohutav. Meile, ukrainlastele … jah, see ei pruugi olla õige asi … ent meile on see norm … Me oleme sellega harjunud."). Võõristus kohalike uudiste suhtes, mis määratlevad vastuvõtva ühiskonna normaalsuse piire, pärsib regulaarset kohalike uudiste jälgimist.

* Kuna sageli on usaldusväärseks allikaks sõbrad-sugulased, siis peetakse ka sotsiaalvõrgustikke kallutamatuks ja ausaks, kuna seal on sündmused nii, nagu inimesed neid näevad, pildistavad ja postitavad. ("Pigem Facebook kui ametlikud uudised. Seal sa näed postitusi nii, nagu tavainimesed neid postitavad. Nende info ja fotod.") Kuigi ka sotsiaalvõrgustikes on tuliseid vaidlusi, ollakse sotsiaalmeedia postituste kallutamatuse suhtes optimistlikud, samal ajal kui meediaorganisatsioonide toodetud uudiste puhul kasutati läbivalt sõna "propaganda".

* Seega uudiste lugemise hegemooniat elik tõlgenduste n-ö raami, kuhu infotükke laduma hakatakse, kujundavad inimesed lähemas või kaugemas suhtlusvõrgustikus ja lääne meediaorganisatsioonid. Seega on sisserännanute olulised sotsialiseerijad kohalikud elanikud, kes "väikeses meedias" sisu loovad ning seeläbi ka uustulnukatele kohalikke normaalsusi ja "ootuste horisonti" tutvustavad. Eeldused uustulnukaid sel viisil sotsialiseerida on head, kuna kohalikega suhete loomine on uussisserännanute jaoks väga tähtis ning kujundab ka nende meediakasutust.