Maie Kiisel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ei ole |
Resümee puudub |
||
9. rida:
Maie Kiisel, [https://novaator.err.ee/259531/maie-kiisel-miks-on-okoloogilist-jalajalge-nii-keeruline-vahendada "Miks on ökoloogilist jalajälge nii keeruline vähendada?"], ERR, 20.09.2016. Artikli koostas Maie Kiiseli loengu "Miks on ökoloogilist jalajälge nii keeruline vähendada?" ja veebiportaalis Bioneer avaldatud postituse "Keskkonnateadlikkuse paradoks" põhjal Tartu ülikooli rahvusvahelise blogi toimetaja Kaija Pook.
* [[Säästev areng|Säästva arengu]] alustalaks peetakse inimeste teadmisi oma tegude
:Viimasel ajal on aga mitmed teadlased näidanud, et teadmistel ja väärtustel on keskkonnasäästliku käitumise edendamisel väga väike roll. Inimese haaratus [[igapäevaelu]] praktilisse korraldusse on palju olulisem käitumise tingija kui inimese teadlik soov keskkonda säästa.
:Tõepoolest, endise keskkonnaaktivistina võivad mul olla kõrged keskkonnaalased nõudmised iseenda
* Inimene ei ole ratsionaalne, ega ka emotsionaalne, vaid ta on võrdlemisi
:See, kui targad me ise
* Me hingame ja toodame
* Ökojalajälje alasest kirjandusest paistab, et kõige suurema mõju meie ökoloogilise jalajälje suurenemisse on andnud energiakasutus. See on selline salakaval tegur, mis poeb meie igapäevaellu ilma, et me seda tähelegi paneksime. Seal on meie peidetud teekonnad – näiteks laste lasteaeda viimiseks. Seal on [[põllumajandus]], mis nõuab väga palju kütust, et traktorid ja masinad sõita saaksid, samuti on seal toidu töötlemine, [[transport]], majade kütmine, elektrooniliste vidinate kasutamine jm.
:Aga ressursid lähevad käiku ikkagi inimtegevuses. Näiteks [[kütus]] ei hakka end ise kasutama, vaid selle taga on siiski kindlad sotsiaalsed põhjused. Sotsioloogina saan neid
* Inimeste arvamused selle kohta, mida pidada ökoloogiliseks
* Kui ennast säästjaks pidavate inimeste seas pole viimase viie aasta jooksul välisriikidesse reisinud 16 protsenti, siis ennast mittesäästjateks pidavate seas 37 protsenti vastanutest. Seega reisimisest tulenev ökoloogiline jalajälg on säästjate kahjuks. Tuli välja, et enda sõnul keskkonnasäästu harrastavad inimesed käivad sagedamini välismaal puhkamas, kultuurisündmustest osa võtmas, aga ka komandeeringutes ning enesetäiendamisega seotud reisidel kui mittesäästjad.
* Kui linnas elav [[säästlik eluviis|säästliku eluviisi]] harrastaja liikleb autoga argipäeviti linnatänavail ja nädalavahetusel võtab ette teekonna maakoju, siis maakohas elav pere võib [[töö]] tõttu igapäevaselt pendeldada maakonnakeskuses asuva töökoha vahet. Ometi näitab Eesti kuueteistkümne eri piirkonna külastamise sageduse analüüs, et vahe aktiivsete säästjate ja mittesäästjate keskkonnajalajälje vahel on sisuliselt kahekordne just viimaste kasuks.
:Eestis külastatud kohad on säästjate seas palju mitmekesisemad. Ilmselt külastavad säästva eluviisi harrastajad sagedamini
* Säästja on eneseteadlikum [[tarbija]]. Näiteks ei ole ta mittesäästjaga kõrvutades nii aldis ostma suvalist
* Paraku on inimene, kes ei hooli sellest, mismoodi ta riides käib, välja näeb või mis ajastust pärineb tema kodu [[sisustus]], kindlasti väiksema ökoloogilise jalajäljega kui see, kes püüab ajaga kaasas käia ja ennast ja end ümbritsevat pidevalt tuunida.
* Säästjad on jõukamad kui mittesäästjad. Mittesäästjad oskavad tulla toime vähemaga.
* Soov olla ilmaasjadega kursis eeldab mitmekülgset
:Näiteks nägime analüüsis, et kui säästjatest ostab
:Samas peetakse paberile trükitud ajalehtede ja raamatute lugemist endiselt raiskavamaks kui elektrooniliste alternatiivide eelistamist. Kuid ka tehnoloogiliste seadmete tootmisega kaasneb suur surve metallide kaevandamiseks (maa muust kasutusest väljalülitamine, töötlemise energiakulu).
* Statistiline [[analüüs]] ei ütle ühe üksiku inimese kohta suurt midagi. Seega ei pea ükski säästva elustiili harrastaja end sellest analüüsist isiklikult puudutatuna tundma. Ja kahtlemata on ka küsitlusuuringul oma selged probleemid. Siiski julgen väita, et kui kuidagi saaks tõmmata piiri teadlikult säästvat eluviisi harrastavate ja seda mitteharrastavate inimeste vahele, siis säästjate ökoloogiline jalajälg oleks kokkuliidetult suurem kui mittesäästjate oma.
* Ka Eesti ökoloogiline jalajälg on võrdlemisi suur ja selle põhjuseks on meie [[põlevkivi]] tarbimine – samuti nähtamatu ühiskondlik struktuuriline tegur, mille ümbermuutmisesse me saame ise väga vähe panustada.
* Seega joonistub välja vastuolu: selliste inimeste osakaal, kes püüavad keskkonna heaks midagi ära teha, on kõrgem just arenenud riikides, kus ka ökoloogiline jalajälg on suurem.
* Industrialiseeruva ja moderniseeruva [[ühiskond|ühiskonna]] arengu käigus tekkinud ligipääs odavale
* Analüüsist järeldan, et kaasaegse tarbimiskeskse keskkonnamure saavadki avastada eeskätt sellised inimesed, kes on haaratud vitaalsesse ja kiirustavasse eneseväljendusliku ostlemise, mitmekesise meedia tarbimise, ühiskondliku aktiivsuse, kultuuriteadlikkuse ja mobiilsuse läbipõimunud suhetesse. Inimene, kes ei seltsi teiste inimestega, ei liigu ringi, ei jälgi meediat, ei tarbi, ei saakski ju kuidagi teada ökoloogilise eluviisi võimalikkusest. Samast tuletan, et inimeste ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja mitte enam panustada teadmistele, väärtustele ja üldise rohelise mulli tootmisele, vaid otsida
== Välislingid ==
|