Mõistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Mõistus''' ehk '''aru''' on võime [[mõtlemine|mõtlemist]] rakendades ilmaasjust aru saada. ''[[Terve mõistus|Terve]]'' ehk ''[[kaine mõistus]]'' (vahel ka ''[[talupojamõistus]]'') on mõistuse eriline alamliik, mis ülejäänud mõistuse tervisele kahtlust heidab.
==Proosa==
* Seda, et mõistus tuleb alles aastatega, ei tunnistata endale enne, kui mõistus ja aastad on käes.
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 17
26. rida:
* Valutav [[südametunnistus]] seab sihte, mõistus saavutab neid. Südametunnistus püstitab [[ideaal]]e, mõistus otsib teed nende poole. See ongi mõistuse funktsioon - otsida teed. Ilma südametunnistuseta tegutseb mõistus vaid enda huvides, seega tühjalt.
** [[Boriss Strugatski|Boriss]] ja [[Arkadi Strugatski]], "[[Asustatud saar]]"
* Kas sinu meelest on mõistlik avaldada oma pahameelt inimesele sellepärast, et teda vaevab mingi eemaletõukav [[haigus|tõbi]]? On ta siis süüdi selles, et ta lähedus on sulle vastik? Täpselt samamoodi peaksid sa suhtuma ka kõlbelistesse puudustesse. "Siiski," ütled sina, "selleks on inimesel mõistus, et endale teadvustada oma pahesid." Tõsi. Järelikult on ka sul mõistus, nii et sa võid aruka kohtlemisega suunata ligimest oma puuduste teadvustamisele; kasuta oma mõistust, oska äratada inimeses südametunnistust ja paranda ta nägemisvõimetust, ilmutamata raevu, kannatamatust ja kõrkust.▼
** [[Marcus Aurelius]]▼
* [[Sõna]]d - nagu ma sageli kujutlen - on väikesed [[maja]]d oma [[kelder|keldri]] ja [[pööning]]uga. Terve mõistus elab esimesel korrusel, alati avatuna "väliskaubandusele", samal tasapinnal teistega, möödujatega, kes kunagi ei unista. Minna sõna majas trepist üles, see tähendab eralduda aste astmelt. Laskuda keldrisse, see tähendab unelda, eksida ebakindla [[etümoloogia]] kaugetesse koridoridesse, otsida sõnadest aardeid, mida sealt pole võimalik leida. [[Luuletaja|Poeedi]] elu - see on tõusmine ja laskumine sõnades. Tõusta liiga kõrgele või laskuda liiga madalale on lubatud poeedile, kes ühendab maise taevasega. Kas üksnes [[filosoof]]i on teised temasugused mõistnud elama alati esimesel korrusel?
** [[Gaston Bachelard]], "Ruumipoeetika". Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund 1999, lk 216
* Mõni suurepärane mõistus on küllalt, et varustada [[inimkond]]a koletusliku jõuga, kuid vaid mõnest suurepärasest [[süda]]mest jääb väheks, et teha meid selle kasutamise vääriliseks.▼
** [[Jean Rostand]]▼
* [[Teadus]] on esmaklassiline mööblitükk [[inimene|inimese]] ülakorruse kambris, kui tal on allkorrusel terve mõistus.<ref>Henry O. Dorman "Tsitaate kõnepidajaile", lk 218. Ersen 2008 ISBN 978-9949-12-589-0</ref>
44. rida ⟶ 38. rida:
* Mõistus ja [[fantaasia]] elasid tal väga õnnetus [[abielu]]s.
** [[Georg Lichtenberg]] "Sudelbücher", Heft E (215)
* [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Partei]] on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus.▼
** [[Vladimir Lenin]]▼
* Kuid [[geenius]]te tagasihoidlikkus pole kaugeltki see, mida kujutab endast harituse [[keel]], millel pole ei aktsenti ega dialekti, vaid, vastupidi, tema aktsendiks on asi ja dialektiks selle olemus. Ta unustab tagasihoidlikkuse ja tagasihoidmatuse ja toob esile asja. Vaimu üleüldine tagasihoidlikkus on mõistus, see mõtte universaalne sõltumatus, mis suhtub ''igasse asja'' nõnda, nagu seda nõuab ''asja enda olemus''.▼
** [[Karl Marx]]▼
* [[Arv]]ud eksisteerivad üksnes meie mõistuses. Ei ole olemas füüsilist objekti, mis oleks number 1. Kui oleks, siis asuks 1 mõnes suures teadusmuuseumis aukohal ning selles mööduks pidev matemaatikute voog, kes 1 imetluse ja aukartusega vahiksid.
** [[John B. Fraleigh]], [[Raymond A. Beauregard]], "Linear Algebra" (1995).
72. rida ⟶ 59. rida:
* On asju, milles valitseb terve mõistus: see, et nööbid pannakse pluusi ette, on loogika küsimus, sest väga raske oleks neid külje pealt lahti nööpida, selja tagant aga päris võimatu.<br />Mõni asi jälle on nii nagu ta on sellepärast, et järjest rohkem inimesi on hakanud uskuma, et just nii see peabki olema.
** [[Paulo Coelho]] "[[Veronika otsustab surra]]"
* 95% [[majandusteadus]]est on kaine mõistus, mis on meelega keeruliseks aetud.▼
** [[Ha-Joon Chang]]▼
* Jah, mõistus ja [[mõistlikkus]] - miks ta neid Leitarile lubada ei tahtnud? Vaid lihtinimesed võisid lasta endal puhtalt [[tunne]]te järgi käia ning ka nendest paljud ei käinud. Mõistus seisis Kuuevallas omaenda mõttevägevusele toetudes tähtsal kohal.
:Aga Leitarile need nagu ei - ''sobinud'', oli vastus. (lk 102)
* [[Triinu Meres]], "Kuigi sa proovid olla hea", 2019
* Kõik [[kired]] avaldavad [[näoilme]]le vastavat mõju; sagedasti esinedes märgistavad nad selle sama lahutamatute joontega nagu need, mis tulevad vanusest, kuid paistavad veelgi vähem võluvad. Järelikult on [[ilu]]le väga tähtis need korralikult ''vaos'' hoida. Loodus on korraldanud nii, et kired on meie mõistuses vaid põgusalt ning toimivad looduslike ergutajatena, kiirendades [[vereringe|vere ringlemist]] ja suurendades eluenergiaid. Seetõttu mõjuvad need mõistuse poolt talitsetute ja allutatutena nii ilule kui ka [[tervis]]ele palju soodsamalt kui muidu.
* Näoilme muudab meeldivaks või eemaletõukavaks ''harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg''. Me ei tohiks unustada, et "nägu on hinge peegel". Mõistuse harjutamine ja [[õilsus|õilsate]] [[tunne]]te arendamine on mõlema [[täiuslikkus]]e jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, kadedust, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ''ei saa varjata''.
* Vormi [[sümmeetria]] on haruldane ja hinnaline and, kuid on teisigi omadusi, mis on ilule samavõrd hädatarvilikud. Olgu naise võlud ka vägagi mõõdukad, ent kui tema näoilme väljendab säravat mõistust ja [[lahkus|lahkeid]] tundeid, tema kuju hiilgab tervisest ja tema rõivastus paistab silma maitseka lihtsuse poolest, mõjub ta vältimatult ülimalt ligitõmbavana, samas kui kehv tervis, tobe või [[ebasõbralikkus|ebasõbralik]] näoilme ja [[vulgaarsus|vulgaarne]] maitse rikuvad ka kõige sümmeetrilisema vormi ja joone mõju.
* Miski ei sigita kibedaid mõtteid enam kui jõudeolek ja ''ennui''. Tegevusi tuleks valida väljavaatega edenemisele ja lõbustamisele. Need peaksid olema mitmekesised, vältimaks üksluisusest tulenevat [[loidus]]t. Tõsiste [[meditatsioon]]ide ja abstraktsete õpingute vahel peaks otsima leevendust [[kirjandus]]e kergematest harudest. [[Muusik]]aga tuleks tegeleda järjekindlalt, sest miski ei muuda mõistust peenemaks ega kõrgelennulisemaks; ka mitte pelk mehhaaniliste vägitükkide esitamine, olgu need vokaalsed või instrumentaalsed, kuna need, kui neid ei sooritata ülima ettevaatusega, suurendavad käsi ja väsitavad rinda, andmata eeliseid, millele me vihjame.
* [[Joonistamine]] sobib ülimalt hästi naiseliku ilu arendamiseks. Mõtted, mida see sünnitab, on rahustavad ja tõsised, selle nauditava tegevuse vältel tuntav leebe ind mitte üksnes hajutab [[melanhoolia]] ja morbiidsed tundmused, vaid arendab ka otsustusvõimet ja [[tundepeenus]]t, andes palge väljanägemisele kõrgema loomutooni.
:[[Laiskus|Laisad]] inimesed kalduvad uskuma, et neile niisugused või naasugused taotlused "ei [[meeldimine|meeldi]]", unustades, et meeldivaks võib saada niihästi mõistuse kui ka maitse teel ning see vajab vaid kindlameelset juhatust.
* [[Kergemeelsus|Kergemeelne]] [[ajaviide]] ja mürgised tunded rikuvad kauneimagi näo, mis eales loodud. Õigupoolest on keha ja mõistus nii tihedalt seotud, et on asjatu püüda kaunistada üht, jättes teise hooletusse, eriti kuna kõigist ilu liikidest kõrgeim on ''mõistuse ilu''.
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846, "Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule"
==Allikata==
▲* 95% [[majandusteadus]]est on kaine mõistus, mis on meelega keeruliseks aetud.
▲** [[Ha-Joon Chang]]
▲* [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Partei]] on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus.
▲** [[Vladimir Lenin]]
▲* Kuid [[geenius]]te tagasihoidlikkus pole kaugeltki see, mida kujutab endast harituse [[keel]], millel pole ei aktsenti ega dialekti, vaid, vastupidi, tema aktsendiks on asi ja dialektiks selle olemus. Ta unustab tagasihoidlikkuse ja tagasihoidmatuse ja toob esile asja. Vaimu üleüldine tagasihoidlikkus on mõistus, see mõtte universaalne sõltumatus, mis suhtub ''igasse asja'' nõnda, nagu seda nõuab ''asja enda olemus''.
▲** [[Karl Marx]]
▲* Kas sinu meelest on mõistlik avaldada oma pahameelt inimesele sellepärast, et teda vaevab mingi eemaletõukav [[haigus|tõbi]]? On ta siis süüdi selles, et ta lähedus on sulle vastik? Täpselt samamoodi peaksid sa suhtuma ka kõlbelistesse puudustesse. "Siiski," ütled sina, "selleks on inimesel mõistus, et endale teadvustada oma pahesid." Tõsi. Järelikult on ka sul mõistus, nii et sa võid aruka kohtlemisega suunata ligimest oma puuduste teadvustamisele; kasuta oma mõistust, oska äratada inimeses südametunnistust ja paranda ta nägemisvõimetust, ilmutamata raevu, kannatamatust ja kõrkust.
▲** [[Marcus Aurelius]]
▲* Mõni suurepärane mõistus on küllalt, et varustada [[inimkond]]a koletusliku jõuga, kuid vaid mõnest suurepärasest [[süda]]mest jääb väheks, et teha meid selle kasutamise vääriliseks.
▲** [[Jean Rostand]]
| |||