Eesti ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
34. rida:
:Peaksimegi end rohkem võitjatena tundma. Eesti ajaloo eripära on selles, et ajaloo tõlgendajad, teinekord ka ajaloolased on võtnud selgelt kaotaja positsiooni. Aga praegu oleme võitja positsioonis. See on oluline.
* [[Tiit Aleksejev]] intervjuus: [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/1144945/tiit-aleksejev-1939-on-meie-veremalus-aga-seda-ei-pea-kirjutama-nutulauluna "Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna"] ERR, 09.10.2020
* Kuna Eesti ajalugu on olnud pikalt ja pidevalt võõrvõimude kujundada, siis ei ole üllatuslik, et meie mälumaastik on mitu korda üle ja ümber kirjutatud, moodustades omalaadi hiiglasliku [[palimpsest]]i. Võib isegi üldistada, et meie senine ajalooline kogemus on õpetanud, et on vähe midagi hapramat ja ajutisemat kui järjekordne [[monument]].
* Mulle tundub, et Eesti uuem ajalugu ongi suuresti kujunenud antagonistlike liidrite dünaamikas, olgu nendeks [[Carl Robert Jakobson|Jakobson]] ja [[Jakob Hurt|Hurt]], [[Konstantin Päts|Päts]] ja [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]] või – kui on sobilik võrrelda – [[Edgar Savisaar|Savisaar]] ja [[Mart Laar|Laar]]. Meenutamist ja uurimist vajavad nad kõik, ent mitte tingimata monumentaalses vormis.
** [[Marek Tamm]], intervjuu: Indrek Tark, [https://epl.delfi.ee/artikkel/90327067/ajaloolane-marek-tamm-poliitikutele-polegi-vaja-monumente-pustitada? "Ajaloolane Marek Tamm: poliitikutele polegi vaja monumente püstitada"] EPL, 01.07.2020
==Välislingid==
| |||