Vallalisus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Proosa==
* Neiu [[valikuvabadus]] on alati olnud piiratud ja vallalisus - välja arvatud erandjuhtudel, mil see on kultuslik - alandab naise [[parasiit|parasiidi]] ja paaria seisusse; [[abielu]] on tema ainus [[elatis]] ja olemasolu ühiskondlik [[õigustus]]. (Abielu, lk 283)
** [[Simone de Beauvoir]], "[[Teine sugupool]]", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997
6. rida ⟶ 7. rida:
* Lähen [[õhtusöök|õhtusöögile]]. Nüüd, kus olen jälle üksi, kutsuvad kõik Ennasttäis Abielupaarid mind laupäevaõhtuti külla, seades mind vastamisi järjest õudsemaks muutuva üksikute meeste valikuga. (lk 212)
** [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998
* [[Romaan]]ižanri sünnist alates oli paarisaja aasta jooksul naistele suunatud briti ilukirjanduse keskseks teemaks noore aristokraatliku või keskklassi neiu astumine [[seltskond]]a, mis kulmineerub õnnelikku [[abielu]]sadamasse jõudmisega parima võimaliku kandidaadiga valida olnute seast. Teekond õnneni on täis ohtlikke karisid ja neiu peab valima targalt, sest [[valik]]ust oleneb, peale neiu isikliku intiimse [[õnn]]e, nii tema enda kui kogu [[perekond|perekonna]] sotsiaalne ja varanduslik heaolu. Edukas abielu, mis on olnud kuni võrdlemisi hiljutise ajani eelkõige äritehing kahe perekonna vahel, suurendas nii perekonna [[varandus]]t kui mõjukust. [[Pruut|Pruudi]] perekonna naisliikmetele — [[ema]]le ja veel vallalistele [[õde]]dele — oli see abielu turvatagatis eluraskuste vastu. Kui ema lesestus ja õed mehele ei saanud, jäi nende ülalpidamine [[poeg]]ade, aga nende puudumisel abielus [[tütar]]de kanda. Abieluturul läbikukkunute ja oma šansid juba abielu eel [[vallaslaps]]e saamisega rikkunute osaks jäi [[põlgus]] ja [[vaesus]]es virelemine, juhul kui ise ei oldud küllalt rikas, et ise oma elu korraldada. (lk 531)
* Raamatuid kirjutas [[Jane Austen|Jane]] vallalise tädi kohustuste kõrvalt ja kokku tõid nad tema eluajal sisse ainult veidi üle tuhande ühesaja naela. Kes teab, võib-olla andis just see äärealal paiknemine ja pidev oht libiseda välja sellest maailmast, mida Austen pidas kalliks ja omaseks, tema pilgule erilise teravuse, aga ka suure soojuse, nii et meie, kes me vaatleme seda maailma läbi tema silmade, leiame end ikka ja jälle pöördumas sinna tagasi kui oodatud külalised, ei jagada meile lähedaseks saanud tegelaste rõõme ja muresid. (lk 547)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
[[Kategooria:Perekond]]
| |||