Tsensuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
30. rida:
** [[George Bernard Shaw]], "The Shewing Up of Blanco Posnet" (1909): "The Rejected Statement", Pt. I: "The Limits to Toleration"
* Vahel võib üheainsa [[raamat]]u tiitellehe ''piazza''<nowiki>'</nowiki>l näha tervelt viit ''imprimatur''<nowiki>'</nowiki>it otsekui vestlusringis, kus tsensorid üksteist meelitavad ja paljaksaetud pealagede välkudes vastastikku koogutavad, sellal kui [[autor]] selle epistli ajal suures hämmelduses pealt vaatab ja ootab, kas ta lõpuks trükki või aplaagrisse saadetakse. (lk 13)
* [[Koguja raamat|Saalomon]] õpetab, et "raamatute hulga tegemisele ei saa otsa ja suur [[lugemine]] väsitab ihu ära", aga ei tema ega ükski muu valgustatud autor ei näita meile kätte, et see või teine lugemisvara on seadusevastane. Kui [[Jumal]] oleks tahtnud meid lugemisel piirata, siis oleks ta meile selgema sõnaga ilmutanud selle tegevuse seadusevastasust ja mitte lihtsalt vaevalisust. (lk 16)
* Kui on õige, et tark mees otsekui hea selitaja võib kõige kesisemast köitest kulda sõeluda ja et loll jääb ikka lolliks ka kõige parema raamatu taga nagu ka tõesti sootuks ilma raamatuta, siis pole põhjust röövida targalt veel suurema [[tarkus]]e võimalust ainult selleks, et säästa lolli inimest asjadest, mille puudumine tema [[rumalus|lollusele]] mingiks tõkkeks ei ole. Kui me teda niisuguse ülima rangusega alati tahaksime eemal hoida kõigest kirjasõnast, mis talle lugemiseks ei kõlba, siis mitte ainult
* Eks me või ju kõike sedagi, mida me näeme ja kuuleme, olgu istudes või kõndides, reisides või vesteldes, oma raamatuks nimetada, ja sellel on samasugune mõju kui kirjasõnal. Kui aga keelu alla lähevad ainult pärisraamatud, siis paistab küll, et tsensuuriseadus oma praegusel kujul sootuks ei suuda teenida eesmärki, mida ta taotleb. (lk 23)
| |||