Huumor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Armas Eesti (arutelu | kaastöö)
Pilt
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Eduard von Grützner Falstaff.jpg|pisi|Naeratus võib olla huumorimeele väljenduseks. Maal [[William Shakespeare]] tegelasest [[Falstaff]]ist, kunstnik [[Eduard von Grützner]]]]
 
==Proosa==
* [[Iroonia]]metalli ja huumorikristalli läigahtused päästavad [[inimene|inimese]]. [[Õnn]]elikud need, kes selle võimelised.
** [[Aleksander Aspel]], päevik 15. aprill 1928
19. rida ⟶ 20. rida:
** [[Vladislav Koržets]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/siin-ma-nuud-olen/ Siin ma nüüd olen!] Sirp, 18.08.2017. Jürgen Rooste intervjuu Koržetsiga
 
 
* Printsregendi ajastu (1811-1820), millesse asetub ka Austeni parim loomeiga, oli dändide kuldaeg. Printsregent (tulevane kuningas [[George IV]]), kes valitses oma vaimuhaige isa [[George III]] asemel, oli Euroopa Esimene Dändi. Dändid on kaasaegse kolmeosalise [[ülikond|meesteülikonna]] loojad, kes hindasid üle kõige [[hea maitse|rafineeritud maitset]], elegantseid kombeid ja välist sära. Paljud neist, eelkõige printsregent ise, olid andunud [[elunautija]]d, kes saatsid oma päevi mööda enda sättimise, [[poodlemine|poodlemise]], klubides logelemise, teatris käimise ja võiduajamistega. Mõned neist, nagu dändinduse looja [[Beau Brummel]], oli tuntud oma salvava ja südametu huumori poolest. Kõigis Austeni romaanides kohtab dändisid ja reeglina on nad negatiivsed tegelased. (lk 543)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
 
==Välislingid==