Enesekaitse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Proosa==
* Kui härra [[Shaw]] ründab [[Shakespeare]]'i, siis on tegu õigustatud enesekaitsega.
** [[Karl Kraus]], "Aforisme", tlk Krista Läänemets, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 31 1999, lk 71
6. rida:
* Igal olendil ja igal kollektiivil on enesekaitse õigus. Igal rahval on õigus enesemääramisele, [[areng]]ule, [[rahu]]le ja [[julgeolek]]ule. Sellest tuleneb muidugi ka iseolemise ehk identiteedi säilitamise õigus. Pikantne on, et selline rahvusvahelise õiguse säte on esimest korda fikseeritud alles 1981. aastal Inim- ja Rahvaste Õiguse Aafrika Hartas (''African Charter on Human and People's Rights''). Rahvas kui etniline kogum ei köitnud varem ilmselt kaasajal kehtiva rahvusvahelise õiguse loojate tähelepanu [[inimõigused|inimõiguste]] ja riikide õiguste varjus. (lk 8)
** [[Enn Tarvel]], "Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?", Tuna 3/2005, lk 4-9
* [[Tõnu Lehtsaar]] rääkis ERRi arvamusportaalis 11. jaanuaril, et [[Eesti]] ühiskonda lõhestab külm [[konflikt]]. Ma pole nõus tema vaadetega, kuid ma nõustun tema [[diagnoos]]iga ning põhimõttelise [[mure]]ga. (Et ma viitan mehele, kellega ma poliitilistel teemadel ilmselt kunagi erilist ühisosa ei leia, on siinkohal teadlik [[žest]].)
11. rida ⟶ 12. rida:
* [[Aare Pilv]], [https://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriis "Nüansimeele kriis"]. Postimees, 17. jaanuar 2016
* Meile, [[eestlased|eestlastele]] endile kuulub [[õigus]] otsustada, missugusel viisil ja kellega koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlist eluruumi ja oma rahva [[vabadus]]t. Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte [[orjus|orjade]] kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti.▼
** [[Jüri Uluots]], 1944▼
* Iga [[sõda]], kui ta kätte jõuab või enne kui ta kätte jõuab, esitletakse mitte kui sõda, vaid kui enesekaitset mõrvarliku maniaki vastu.
** [[George Orwell]], arvustus: F. P. Crozier, "The Men I Killed", New Statesman and Nation, 28. august 1937
* [Gustav Suitsu kohta:] Tema kaks suurt kõnet "Vanemuises" [[Jaan Tõnisso]]nist kui talupoja-kodanluse silmapaistvamast eestvõitlejast (1913) kutsuvad esile elavat sõnavõttu nii kodanlises kui [[marksism|marksistlikus]] ajakirjanduses, ja kõneleja tunneb veel aasta hiljem tarvidust enesekaitseks eriti marksistlike arvustajate vastu, kinnitades uuesti oma tööliste-sõbralikkust ja leppimatust maksva ühiskonnakorraga.
** [[Jaan Kärner]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=31 "Gustav Suits ühiskondlik-poliitiliselt vaateveerult"], Looming nr 9, 1933
* D'Artagnan lõi endale [[tasku]] pihta ja naeris, näidates [[Colbert]]'ile kolmekümmend kahte [[hammas]]t, mis olid niisama [[valge]]d kui kahekümne viie aastasel noormehel, ja mis näisid omakeeli ütlevat: "Serveerige meile kolmkümmend kaks väikest Colberti ja me pistame need meelsasti kinni."
:[[Madu]] on niisama vapper kui [[lõvi]], kanakull niisama vapper kui [[kotkas]]; selle vastu ei saa vaielda. Pole ainustki [[loom]]a (isegi nende hulgas, keda üldiselt [[argpüks]]ideks peetakse), kes ei ilmutaks [[vaprus]]t, kui asi puutub [[enesekaitse]]sse. D'Artagnani kolmkümmend kaks hammast ei kohutanud Colberti. (lk 463)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
==Allikata==
* [[Naine]] ei tohi sõltuda [[mees|mehe]] kaitsest, vaid peab olema [[kasvatus|kasvatatud]] ise ennast kaitsma.
** [[Susan Brownell Anthony]] kõnes San Franciscos, juuli 1871
▲* Meile, [[eestlased|eestlastele]] endile kuulub [[õigus]] otsustada, missugusel viisil ja kellega koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlist eluruumi ja oma rahva [[vabadus]]t. Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte [[orjus|orjade]] kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti.
▲** [[Jüri Uluots]], 1944
==Välislingid==
| |||