Pariis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Pariis''' on Põhja-Prantsusmaal Seine'i jõe kaldal paiknev linn, [[Prantsusmaa]] pealinn.
 
==Luule==
 
<poem>
pole [[sõber]] igaüks kes hõikab sulle „Hõi!”
21. rida:
* [[François Villon]], tõlkinud [[Johannes Semper]].
 
==Proosa==
 
* Sõita oma naisega Pariisi on sama mis sõita oma [[samovar]]iga [[Tuula]]sse.
** [[Anton Tšehhov]]
 
* [Aramis:] "Härra, ma arvan, te ei ole [[rumalus|loll]], ja kuigi olete Gascogne'ist tulnud, siiski te arvatavasti teate, et [[taskurätt]]idel ei tallata ilma [[põhjus]]eta. Kurat võtaks, Pariis pole ometi batistiga sillutatud!" (lk 44)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
 
 
* Niisiis oli Saint-Antoine'i eeslinn ja [[tänav]] rahvast tungil täis, sest tähtsate hukkamiste päevil jaguneb Pariisi elanikkond kahte liiki: ühed, kes tahavad näha hukkamõistetute möödumist — need on tagasihoidlikud ja õrnasüdamelised ning tunnevad äsja vastu filosoofilist huvi —, ja teised, kes tahavad näha hukkamõistetute surma —, need on sellised, kelle südamed janunevad vapustavaid elamusi. (lk 435)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
 
 
* "Ka kahe [[sõda|sõja]] vahel oli siin veel palju rohkem ruumi. Nüüd on jäänud ainult väike sillapea — [[Prantsusmaa]]. Või kui veel täpsem olla, siis ainult Pariis, piiratud linn. [[Inglismaa]] on alati seisnud eraldi ja pole kunagi võõrastest hoolinud. [[Saksamaa]] lamab purustatult ja löödult, samuti ka [[Itaalia]]. [[Hispaania]]t ei taha ma üldse nimetada."
** [[Karl Ristikivi]], "[[Lohe hambad]]", Lund, 1970
 
 
* Kõigist rahvustest, keda olen näinud, hoidku [[taevas]] mind kõige enam [[prantslased|prantslaste]] eest! Oma neetud latramise ja viisakustega ning nahast väljapugemisega, et oma kodumaale au teha (nagu nad oma külalislahkust ise nimetavad), mis aga tegelikult pole midagi muud, kui edvistamine, on nad nii tüütud, et oleksin tuhat korda meelsamini nõus veetma oma [[elu]] hotentottide hulgas, kui veel kord oma [[jalg]]a Pariisi tõstma. [[Hotentotid]] on kasimatu rahvas, aga nende kasimatus on enam välispidine, kuna Prantsusmaal ja mõnede muude rahvaste juures, keda ma ei taha nimetada, on kogu roppus nende sees ja selle [[lõhn|lehk]] on minu mõistusele vastikum kui hotentottide hais minu [[nina]]le.
** [[Henry Fielding]], "[[Tom Jones]]", kaheksas raamat, XV peatükk, tlk Valda Raud
 
 
* [Herzen:] Mäletate neid piltmõistatusi, kui me [[laps]]ed olime? Neid joonistusi, kus midagi oli valesti: ilma seieriteta [[kell]], [[vari]], mis läheb vales suunas, [[päike]] ja [[kuu]] ühel ajal [[taevas]]. Ja pildi all oli küsitud, mis on sellel pildil valesti. [[Inimene]], kes istub loengus su kõrval, kaob üleöö, keegi ei tea midagi. Avalikes parkides süüakse erineva maitsega [[jäätis]]t, nagu tavaliselt. Mis on sellel pildil valesti? Vennad Kritskid kaovad [[tsaar]]i portree solvamise pärast, Antonovitš ja tema sõbrad salaseltsi moodustamise pärast, mis tähendab, et nad kohtusid kellegi juures pamfleti lugemiseks, mida Pariisis saab tänavalt osta. Noored mehed ja naised lähevad uisuväljakul paarikaupa nagu [[luik|luiged]]. [[Poolakad|Poolakate]] rivi läheb jalaraudade kolinal piki Vladimiri teed. Miski on pildil valesti. Kas te kuulete? Teiegi olete pildil.
** [[Tom Stoppard]], "Reis", II vaatus
 
==Allikata==
 
* Sõita oma naisega Pariisi on sama mis sõita oma [[samovar]]iga [[Tuula]]sse.
** [[Anton Tšehhov]]
 
==Välislingid==