Ehe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
* Kõikvõimalikke kaunistusi tuleks kasutada säästlikult. Iluasjakesi ja ehteid tuleks harva kanda silmatorkavalt pelga kaunistusena; need peaksid olema valitud ja seatud nii, et näiksid vajalikena, olgu siis riietuse mõne osa õigeks kohandamiseks või meeldivate [[kooskõla]]de pärast. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846
* Ja nii ma Verityle ka järgnesin. Kui ta mööda [[koridor]]i edasi läks, astusid teisedki meie saatkonnast oma kambritest välja ning liitusid printsiga. Kõik olid ehitud kõige peenemate rõivaste ja [[ehe|ehetega]], et kasutada võimalikult hästi ära võimalust lasta ennast näha ja kadestada ka väljaspool Hirvelossi. Minu [[käis|käiste]] suurus tundus päris mõistlik, võrreldes sellega, millega uhkeldasid mõned teised. Vähemalt polnud mu [[jalats]]id ehitud väikeste [[kelluke]]ste või õrnalt krabisevate [[merevaik|merevaiguhelmestega]]. (lk 173)
* Kelvari emand Grace oli minust vaevalt [[neli]] või [[viis]] aastat vanem ning ta oli ehitud nagu harakapesa. Ma ei olnud kunagi varem näinud ehteid, mis oleksid andnud tunnistust nii räigest [[pillamine|pillamisest]] ja nii vähesest maitsest. Ta istus oma kohale selliste kärsitute [[žest]]ide ja viibutuste virvarris, et meenutas mulle lindu, kes püüab vastassoo esindajale kõigi vahenditega muljet avaldada. Tema [[lõhn]]ad uhtusid [[laine]]na üle minu ja ka nende [[hind]] oli hoopis kõrgem kui [[lill]]edel. Ta oli endaga kaasa võtnud väikese [[koer]]a, kes koosnes ainult siidisest karvast ja suurtest silmadest. Naine seadis koera endale sülle, kudrutades üle tema teistega edasi, ning väike [[loom]] surus ennast tema vastu ja asetas koonu lauale. Ning kogu selle aja vältel oli naise pilk naelutatud prints Verityle, püüdes teha kindlaks, kas teda oli märgatud ja kas ta oli ka muljet avaldanud. Mina aga vaatasin, kuidas Kelvar jälgis oma naise püüdeid Verityga [[flirt]]ida, ja mõtlesin omaette: siin peitub vähemalt pool, kui mitte enamgi meie hädadest valvetornide mehitamisel. (lk 174)
* Ta [Patience] võttis välja [[kõrvarõngas|kõrvarõnga]] ning hoidis seda minu [[kõrv]]a juures. "Liiga väike," pomises ta. "Mis mõtet on ehete kandmisel, kui keegi teine neid ei näe?" Ta hoidis käes ja heitis samasuguste kommentaaride saatel kõrvale veel mitu ehet. Lõpuks võttis ta kätte ühe, mis nägi välja nagu hõbedase [[võrk|võrgu]] tükk, millesse on jäänud sinine kivi. Ta tegi selle kohal [[grimass]]i ning noogutas siis vastumeelselt. "Sel mehel on maitset. Tal võib küll paljust muust puudus olla, kuid tal on maitset." Ta tõstis selle uuesti minu kõrva juurde ning lükkas ilma igasuguse hoiatuseta nõela läbi minu kõrvanibu. (lk 401)
** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000
| |||