Katoliiklane: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
==Proosa==
* [Hamish McRory kiri Francisele] Teine ühine keel on see, mida ma ei taha usuks nimetada, sest olen kogu elu olnud tõsimeelne katoliiklane, tegelikult kõike seda heaks kiitmata, millesse katoliiklane peaks uskuma. Niisiis ei või ma Sind siiralt usust kinni pidama õhutada. Ära seda aga ka unusta. Ära unusta seda keelt ja ärgu Sinust saagu üht neist õnnetusehunnikutest, kes millessegi ei usu. Kusagil on tundmatu tore maailm ja religioon on katse seda seletada. Õnnetuseks aga peab religioon selleks, et jõuda igaüheni, looma organisatsiooni ja andma teenistust tervele preestrite väele, ja mis kõige hullem: usku tuleb lihtsustada nõnda, et laiad rahvamassid selle omaks võtaksid ja seda mõistaksid.
* [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999, lk 242
* Järgmisel [[hommik]]ul kell üksteist sõidutati miss Valvona ja miss Taylor [[ratastool]]ides haigla [[kabel]]isse. Nendega tulid kaasa veel kolm mammit Maud Longi haiglast, kes ei olnud küll katoliiklased, aga keda sidusid mammi Barnacle'iga mitmesugused tunded, nagu [[armastus]], [[põlgus]], pahameel ja [[kaastunne]]. (lk 99)
** [[Muriel Spark]], "Memento mori", rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989
* Teil, [[ateism|ateistidel]], on hea. Ainus mõõt kõigele on iseenda [[südametunnistus]]. Teie katoliiklikus [[Itaalia]]s on [[kirik]] alati võidukas. Ja peale selle, midagi pole teha, [[Läänemaailm|läänes]] on kirik alati kokku kasvanud [[kultuur]]iga, [[Venemaa]]l aga kultuuritusega. On ju naljakas: kultuursed itaalia ateistid - [[Umberto Eco]], veel mingi paarkümmend tükki ja sina, isehakanud itaallanna, põlgavad kaasaegset katoliiklust, saades samal ajal imehästi aru, et kui see [[katoliiklus]] teie imetlustäratavast kultuurist välja kärpida, ei jää sellest midagi järele.
| |||