Maa (planeet): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Maa''' on [[Päikesesüsteem]]i kolmas [[planeet]], teadaolevalt ainus koht, kus on [[elu]]. Faktiliselt on Maa peaaegu kerakujuline (geoidne), ehkki eksisteerib ka alternatiivseid seisukohti. Geotsentrilises mõtteviisis samastatakse Maad sageli [[maailm]]aga.
 
==Proosa==
* Me oleme viletsad [[loom]]ad. Ma arvan, et Maa [[immuunsüsteem]] püüab meist lahti saada, nagu ta peakski.
** {{värvi|777|We're terrible animals. I think that the Earth's immune system is trying to get rid of us, as well it should.}}
** [[Kurt Vonnegut]], "Inimestest". Jon Stewarti intervjuu, "The Daily Show", 13. september 2005
 
 
* Te olete [[vang]]id ja te olete muutnud vangiks ka maailma. See ongi kaalul, kas pole? Teie vangistus ja maailma vangistus. Maailm ei pea enam pikalt inimkonna vangina vastu.
* Igaüks teist annab iga [[päev]] väikese panuse maailma hävitamiseks.
** [[Daniel Quinn]], "[[Ishmael]]"
 
 
* [[Muumitroll]] vaatles seda sünget [[maastik]]ku ja mõtles, kui väga võis Maa karta, nähes helendavat tulekera enda ligidal. Ta mõtles, kui kohutavalt ta armastas kõike, - [[mets]]a ja [[meri|merd]], [[vihm]]asid ja [[tuul]]t, [[päike]]sepaistet ja rohtu ja [[sammal]]t -, ning kui võimatu oleks ilma nende kõigeta elada.
:Aga siis mõtles ta, et küllap mamma juba teab, mismoodi kõik päästetud saab.
* [[Tove Jansson]], "Sabatäht", tõlkinud Elo Raukas, Tallinn: Tiritamm, 1995, lk 103
 
 
* [Švejk hullumajast:] "Ma sain seal kokku ka mitme [[professor]]iga. Üks nendest käis kogu aeg mu kannul ja seletas, et [[mustlased|mustlaste]] häll on olnud Krkonošes, teine aga tegi mulle selgeks, et maakera sees on veel üks maakera, hulga suurem kui välimine." (lk 38)
** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975
 
 
* Enamiku tänapäeva inimeste silmis jabuneb elu hõlpsasti kolme [[kategooria]]sse: [[taim]]ed (toiduks ja kaunistamiseks), [[loom]]ad (nagu meie lemmikloomad, mereannid ja meie) ja mikroobid (hävitamiseks). Ma ei mäleta, millal ma aru sain, et see idee on samavõrd ohtlik kui levinud; kindlasti oli see juba ammu. Püüan asendada selle ülelihtsustatud kultuurilise jama arusaamdega, mis on raskelt kätte õpitud teaduslikele kirjeldustele märksa lähemal. Taimed ega loomad ei ilmunud Maale enne, kui bakterid olid läbi teinud vähemalt 2000 miljonit aastat keemilist ja sotsiaalset evolutsiooni. (lk 71)
* [[Gaia hüpotees|Gaia]] mõiste pakkus [[James Lovelock|Lovelockile]] välja romaanikirjanik [[William Golding]], raamatu "[[Kärbeste isand]]" autor. 1970. aastate alguses elasid nad mõlemad Inglismaal Wiltshire'is Bowerchalke'is. Lovelock küsis oma naabrilt, kas ta oskaks asendada tülika fraasi "[[homöostaas|homöostaatiliste]] kalduvustega küberneetiline süsteem, mis on tuvastatud Maa [[atmosfäär]]i keemiliste anomaaliate kaudu" terminiga, mis tähendaks "Maa". "Mul on vaja head neljatähelist sõna," ütles ta. Jalutuskäikudel selles Lõuna-Inglismaa imekaunis piirkonnas kriidikaljude lähistel soovitas Golding "Gaiat". (lk 147)
* Paljud teadlased on endiselt vaenulikud Gaia suhtes nii termini kui ka ideena, võib-olla seetõttu, et see on nii teaduse- kui ka intellektuaalsusvastaste inimeste seas nii tugeva kõlapinna leidnud. [[Populaarkultuur]]is viitab see - niivõrd, kuivõrd seda termin üldse tuntakse - arusaamale emakesest Maast kui üksikorganismist. Gaia, inimlikest teadmistest väljaspool olev elav [[jumalanna]], väidetavalt karistab või premeerib meid tema keha mõjutavate keskkondlike solvangute või õnnistuste eest. Mul on sellisest [[isikustamine|isikustamisest]] kahju. (lk 148)
* Pealegi on Gaia iidne nähtus. Tema planeediülese süsteemi moodustavad triljonid rüselevad, toituvad, paarituvad, eritavad olendid. Gaia, sitke emane, ei pea inimesi endale mingiks ohuks. Planeediülene elu püsis vähemalt kolm miljardit aastat juba enne seda, kui inimkonnast unistas elavaloomuline ahv, kes igatses suhteliselt karvutut kaaslast.
:Me vajame [[ausus]]t. Me peame vabanema oma liigispetsiifilisest [[kõrkus]]est. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et me oleksime "väljavalitud", ainulaadne liik, kelle tarbeks on loodud kõik teised. Meid ei tee ka kõige olulisemaks meie arvukus, võimsus ja ohtlikkus. Meie visa [[illusioon]] erilisest lubatavusest varjab meie tõelist staatust püstise imetajatest [[umbrohi|umbrohuna]]. (lk 149)
* Elu [[keskpunkt]] ei ole [[inimesed]] ega ka ükski teine ​​liik. Inimesed pole isegi mitte elu keskkohas. Oleme hiljutine, kiiresti kasvav osa tohutust iidsest tervikust. Gaia pole inimkonna suhtes vaenulik ega hoolitsev, see on mugav nimi kogu Maad hõlmavale nähtusele: temperatuuri, happelisuse-aluselisuse ja gaasilise koostise regulatsioonile. Gaia on üksteist vastastikku mõjutavate ökosüsteemide rida, mis moodustavad Maa pinnal ühe tohutu ökosüsteemi. Ja punkt. (lk 150)
* [[Bioloogiline mitmekesisus]] on Gaia püsivuse absoluutne nõue. Enim soodustatud liikide loetelu puudub. Iga organism tegeleb oma asjadega: kasvab ja üritab paljuneda. Valikusurve, kõigi organismide püüdlus kasvada ja paljuneda, soosib teatud konkreetsetel tingimustel teatud elutüüpe. Need kasvavad, laienevad, toodavad jäätmeid ja töötlevad neid ümber. [---] Maa pinnakeskkonna seletamiseks ei piisa mittebioloogilistest teadustest. Kui arvestada [[gaas]]e tootvate ja [[temperatuur]]i muutvate elusorganismide mitmetahulist rolli, lahknevused kaovad. Gaia teooria on kasulik teadus. (lk 156)
** [[Lynn Margulis]], "The Symbiotic Planet: a New Look at Evolution". Phoenix, 1999