Otsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
* "Ainult — kui ma kunagi olen tundnud, et muusika ja laul mind tõepoolest on nagu kõigest kõrgemale tõstnud ja endaga kaasa viinud, on see olnud [[kirik]]us. Ja ometi olen algusest peale tundnud hirmu kloostrielu ees."
:"Mulle näib, mu armas kandlemängija, et sa alati oled olnud teelahkmel ja hea meelega tahad sinna ka jääda. Ma ei heida seda sulle ette, sest nii on enamiku inimestega, et nad kunagi ei taha otsustada — kas kõik või ei midagi." (lk 221)
* [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966
* "Kas sinul oli see samamoodi? Sinu esimene kord?"
:Ta põrnitses oma käsi ja muljus korraks sõrmedega erepunaseid [[arm]]e, mis täppidena tema vasakut käeselga katsid. [[Vaikus]] püsis, kuid ma ootasin.
:"Ma olin sinust aasta võrra vanem," ütles ta lõpuks. "Ja ma pidin lihtsalt seda tegema, mitte otsustama, kas seda üldse tegema peab. Kas sulle sellest piisab?”
:Ma tundsin järsku endalegi arusaamatut [[häbi]]. "Küllap vist," pomisesin ma.
:"Väga hea. Ma tean, et sa ei mõelnud midagi halba, poiss. Aga mehed ei räägi ajast, mille nad koos daamiga [[voodilina|linade]] vahel veedavad. Ja [[salamõrtsukad]] ei räägi... oma tööst." (lk 159)
* Sel [[öö]]sel lahendasin ma veel ühe osa [[mõistatus]]est, mida Burrich oli endast minu jaoks kujutanud. Sest on kummaliselt lihtne anda otsustamine üle kellelegi teisele ja öelda talle: "Sina juhid ja mina järgnen ning ma usun vähimagi kõhkluseta, et sa ei vii mind surma või [[valu]] juurde." Sel ööl, kui me hobuseid karmilt tagant sundisime ja Chade meid pelgalt öise taeva abil juhtis, ei mõelnud ma kordagi sellele, mis võiks meiega juhtuda, kui me teelt eksiksime või kui hobune end õnnetult libisedes vigastaks. Ma ei tundnud oma tegude eest mitte mingisugust [[vastutus]]t. Järsku oli kõik muutunud kergeks ja selgeks. Ma lihtsalt tegin kõike, mida Chade käskis mul teha, ning uskusin, et kõik läheb hästi. Mu [[meeleolu]] püsis selle [[usk|usu]] najal kindlalt kõrgel ning millalgi tol ööl taipasin ma: see oligi see, mida Burrich oli saanud Chivalrylt ja mille järele ta nii kibedasti [[igatsus|igatses]]. (lk 202)
* Ma kavatsesin tagasi Hirvelossi minna ning Shrewdile ja Chade'ile ette kanda. Kui nemad ütlevad, et ma olin valesti otsustanud, siis võivad nad minuga oma äranägemise järgi talitada. Kuid ma mäletasin Regali enda häält, mis kunagi ammu oli Shrewdi [[tsitaat|tsiteerinud]]. Ära tee midagi, mida sa ei saa olematuks teha, enne kui sa pole kaalunud, mida sa pärast selle tegemist teha ei saa. (lk 447)
** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000
| |||