Vallaslaps: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Proosa==
* Nende suguvõsas tuli vallaslapsi nagu konveierilt; tema ise, ema, vanaema. Just nagu oleks üks käsi — jumaluke, kui vanaaegselt ta mõtleb! — nad ära märkinud. Just nagu oleks löönud kuhu juhtub nende külge vallaslapse [[tempel|templi]], nagu tembeldatakse haiglas või asutustes pesu. Ent Maie ei olnud pesutükk. Või oli? Miks siis muidu pärast kahtkümmend kaht aastat kestnud [[abielu]] oli Iigo talle äkki võõras kapp, kus polnud tembeldatud [[pesu]] jaoks kohta. (lk 12-13)
** [[Heljo Mänd]], "Metsseanahk", 1993
6. rida ⟶ 7. rida:
* [[Romaan]]ižanri sünnist alates oli paarisaja aasta jooksul naistele suunatud briti ilukirjanduse keskseks teemaks noore aristokraatliku või keskklassi neiu astumine [[seltskond]]a, mis kulmineerub õnnelikku [[abielu]]sadamasse jõudmisega parima võimaliku kandidaadiga valida olnute seast. Teekond õnneni on täis ohtlikke karisid ja neiu peab valima targalt, sest [[valik]]ust oleneb, peale neiu isikliku intiimse [[õnn]]e, nii tema enda kui kogu [[perekond|perekonna]] sotsiaalne ja varanduslik heaolu. Edukas abielu, mis on olnud kuni võrdlemisi hiljutise ajani eelkõige äritehing kahe perekonna vahel, suurendas nii perekonna [[varandus]]t kui mõjukust. [[Pruut|Pruudi]] perekonna naisliikmetele — [[ema]]le ja veel vallalistele [[õde]]dele — oli see abielu turvatagatis eluraskuste vastu. Kui ema lesestus ja õed mehele ei saanud, jäi nende ülalpidamine [[poeg]]ade, aga nende puudumisel abielus [[tütar]]de kanda. Abieluturul läbikukkunute ja oma šansid juba abielu eel vallaslapse saamisega rikkunute osaks jäi [[põlgus]] ja [[vaesus]]es virelemine, juhul kui ise ei oldud küllalt rikas, et ise oma elu korraldada. (lk 531)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
* "Sa oled see värdjas, eh?"
:Ma olin seda [[sõna]] juba piisavalt palju kuulnud, teadmaks, et see tähendas mind, ilma et ma selle kogu [[tähendus]]t oleksin tajunud. Ma noogutasin aeglaselt. Mehe [[nägu]] elavnes huvist.
:"Hei," ütles ta valjult, rääkides mitte enam minuga, vaid tuleva ja mineva rahvaga. "Siin on see värdjas. Selle kange Chivalry [[kõrvalehüpe]]. Näeb üsna tema moodi välja, eks ole? Kes su [[ema]] on, poiss?" (lk 33)
* "Too värdjas? Ta on ju ainult [[laps]]."
:Vana [[kuningas]] ohkas. "Täna jah. Täna hommikul ja siin praegu on ta laps. Järgmine kord, kui sa ümber pöördud, on ta nooruk või veel hullem, [[mees]], ja siis on sul juba liiga hilja temaga üldse midagi peale hakata. Kuid võta ta praegu, Regal, vooli teda ning kümne aasta pärast on ta ustavalt sinu käsutuses. Rahulolematu sohilapse asemel, keda võib veenda troonile pretendeerima, on temast saanud truu kilbikandja, kes on [[perekond|perekonna]] külge liidetud nii [[veri|vere]] kui ka vaimuga. Sohilaps, Regal, on ainulaadne asi. Pane tema [[sõrm]]e pitsatsõrmus ja saada ta välja ning sa oled loonud [[diplomaat|diplomaadi]], kellele ei julge ust näidata ükski võõramaine valitseja. Teda saab vabalt saata sinna, kus seadusliku [[prints]]iga ei tohi riskida. Kujutle, mida kõike saab teha inimesega, kes on ja samas ei ole ka kuninglikku verd. [[Pantvang]]ide vahetused. Abieluliidud. Vaikne tegutsemine. Noadiplomaatia." (lk 62)
* "Tule siia."
:Ma kõndisin aeglaselt kuninga juurde. Kui ma temani jõudsin, laskus ta ühele [[põlv]]ele, et mind silmast [[silm]]a vaadata. [[Narr]] põlvitas pühalikult meie kõrvale ja vaatas tõsimeelselt ühelt näolt teisele. Regal põrnitses meid kõiki ülevalt alla. Tol hetkel ei mõistnud ma selle olukorra [[iroonia]]t, kus kuningas põlvitab oma sohikust [[lapselaps]]e ees. Nii olin ka mina tõsine, kui ta võttis mu käest [[kook|koogi]] ja viskas selle [[kutsikas|kutsikatele]], kes olid minu järel vänderdanud. Ta tõmbas kurgu alt siidivoltide vahelt ehisnõela ja pistis selle pühalikult minu lihtsa villase [[särk|särgi]] külge. (lk 63)
:"Nüüd oled sa minu," lausus ta ja muutis selle minu nõutamise tähtsamaks igasugusest verest, mis meid sidus.
* Vanem poiss naeris minu üle. "Paistab, et see oli see aasta, mil Burrich kõik Chivalry [[aare|aarded]] endale sai, eh? Vähemasti seda juttu ma meestelt kuulen. Et Burrich võttis Chivalry [[surm]]a ja tegi selle enda vigaseks [[jalg|jalaks]], ning et ta võttis Chivi sohiku ja tegi sellest enda [[lemmikloom]]a. Mind huvitab aga see, miks sa järsku relvakäsitsemist õppima pead hakkama? Jah, ja jutud käivad, et [[hobune|hobuse]] said sa ka?"
:Tema hääletoonis oli midagi enamat kui [[kadedus]]. Ma olen hiljem selgeks saanud, et paljud mehed peavad teise [[õnn]]e alati endale [[solvang]]uks. (lk 72)
* "Sinu isa surm peaks olema sulle praegu ja alatiseks piisavaks [[hoiatus]]eks. Sa oled sohik, poiss. Me tähendame alati [[risk]]i ja haavatavust. Me oleme alati asendatavad. Välja arvatud siis, kui me oleme hädavajalikud nende enda [[turvalisus]]e tagamiseks. Ma olen neil viimasel paaril aastal sulle päris palju õpetanud. Aga pea seda õppetundi kõige tähtsamaks ja hoia seda alati meeles. Kui sa kunagi teed nii, et nad sind enam ei vaja, siis tapavad nad su ära." (lk 145)
* "Asjalood on järgmised. FitzChivalry avastas täna õhtul, et ta on juba surnud mees. Liiga paljud inimesed teavad, et ta on [[salamõrtsukas]]. Kui ta mu tapab, siis tapad sina tema. Kui ta mind ei tapa, siis kuidas saab ta minna koju oma kuninga ette? Isegi kui kuningas talle andestab, teab pool [[õukond]]a, et ta on salamõrtsukas. See muudab ta kasutuks. Kasutud sohilapsed on kuninglikule perekonnale vaid kohustuseks." Rurisk lõpetas oma [[loeng]]u klaasi põhjani kummutamisega. (lk 461)
** [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000
[[Kategooria:Perekond]]
| |||