Erinevus lehekülje "Facebook" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 29 baiti ,  7 kuu eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: '* On ainult kaks meediumi, mis teisi ei sisalda: kõne ja elektrivalgus. Need on ahela otspunktid. Internet kui konteinermeedium sisaldab peaaegu kõiki teisi kommunikatsioonimee...')
 
* On ainult kaks meediumi, mis teisi ei sisalda: kõne ja elektrivalgus. Need on ahela otspunktid. Internet kui konteinermeedium sisaldab peaaegu kõiki teisi kommunikatsioonimeediume – trükiteksti, akustilist ja visuaalset teksti. Viimase aja nähtused, nagu Twitteri TV (või üldse sotsiaalne televisioon), osutavad inimeste teadlikule meediumide samaaegse kasutamise praktikale – näiteks anda Twitteri või [[Facebook]]iFacebooki sõnumite kaudu teada telesaatest, mida parasjagu vaadatakse, algatada arutelu vaadatava saate sisu ja [[tähendus]]e üle. Kas aga see, kui [[kommunikatsioon]] toimub iga ihupooriga, tagab kasutajale suurema sensoorse [[tasakaal]]u?
** Ragne Kõuts, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:120528 "McLuhan 100 – mis meist saab?"], Vikerkaar 7–8/2011, lk 69-73
 
* [[Läänemaailm]]a arusaam karjaliikmete tuvastamisest käib umbes sel tasemel, et identiteeti jagab mobiilteenuse pakkuja ning et turvaline viis [[Facebook|MoloVihku]] sisenemiseks on [[McDonald's]]i lojaalsuskaardiga. Eestis aga on kirgas selgus saabunud – identiteeti jagab riik ning toimub see PKI (''public key infrastructure'') -põhiselt. Arusaadavas keeles öeldult: e-identiteete väljastab ja ladustab meie riigis AS Sertifitseerimiskeskus, kuid teeb ta seda riigi ülesandel ja seaduste alusel, nii et mingit sahkermahkrit ei saa toimuda. Täiesti ilmselt on meil läänega digilõhe, sest McDonald'si lojaalsuskaardiga saab inimest heal juhul identifitseerida, ID-kaardi kange krüpto(graafia)ga aga tuvastada … ning seda isegi teiselt mandrilt.
** [[Anto Veldre]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/infouehiskonnast-hereetiliselt/ "Infoühiskonnast hereetiliselt"] Sirp, 08.11.2012
 
** Triin Vihalemm, [[Marianne Leppik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-uudised-on-kohati-veidrad/ ""Eesti uudised on kohati veidrad""], Sirp, 05.06.2014
 
* Konservatiivsed [[poliitik]]ud ja ettevõtted nagu [[Facebook]] üritavad kasutada vihakõne ettekäändena, et avaldada survet [[anonüümsus|anonüümsele]] kõnele võrgukeskkonnas. Ma leian, et see on ekslik ja ohtlik.
:Anonüümse suhtlusvõimaluse olemasolu on paljude aktivistide puhul nende turvalisuse ja [[sõnavabadus]]e tagamise eeltingimus. Facebooki pärisnimereglemendi teemalised feministlikud arutelud on rõhutatult välja toonud, kuidas seksistlike ja rassistlike kommentaaride vastu ei võeta midagi ette ka juhul, kui need on tehtud isiku täisnime alt. Seejuures aga kahjustab see reglement paljusid vihakõne ja ahistamise ohvreid kui ka neid, kes muudel põhjustel elavad teise [[nimi|nime]] all kui see, mis on ära toodud nende ametlikus isikutunnistuses. Kõige tõhusam meede võrgus leiduva vihakõne vastu on rahastada ja toetada ühinguid, mis võimestavad marginaliseeritud kogukondi enda eest avalikult välja astuma.
* [[Julia Reda]], [https://feministeerium.ee/3-kiiret-kusimust-europarlamentaar-ja-piraadiparteilane-julia-reda/ "3 kiiret küsimust: europarlamentäär ja piraadiparteilane Julia Reda"]. Intervjuu Feministeeriumile, 6. aprill 2016
 
* Suur probleem on kindlasti ka see, et inimesed ei vaata allikaid, kas sellel on tõeliselt vettpidav teaduslik alus või mitte. Me peame kindlasti teadlastena kogu aeg jälgima, mida meie vanemad või sõbrad näiteks sotsiaalmeedias jagavad. Me oleme vennaga mitu korda emale öelnud, et ema, mida sa nüüd jagasid, see on täiesti valeuudis. Siis ta võtab selle näiteks [[Facebook]]istFacebookist maha.
** [[Lili Milani]] intervjuus: [[Aet Süvari]], [https://novaator.err.ee/887936/lili-milani-ebateaduse-levikust-inimesed-usuvad-seda-millesse-neile-uskuda-meeldib "Lili Milani ebateaduse levikust: inimesed usuvad seda, millesse neile uskuda meeldib"] ERR, 28.12.2018
 
* Osavalt koostatud sotsiaalmeediasisu on erutav, tekitab [[emotsioon]]e ja [[sõltuvus]]t ning on seetõttu psühholoogiliste operatsioonide täiuslik vahend. Samuti sobivad paljud sotsiaalmeedia teenuste võimalused propaganda rahvusvahelisteks operatsioonideks. Iga kasutaja, ka isik, kes näiliselt ei ole [[Kreml]]iga seotud, võib odavalt luua [[Facebook]]iFacebooki või [[Twitter]]isse oma isikliku robotvõrgustiku või üksikute ahistavate kontode farmi. [[Venemaa|Vene]] poliittehnoloogide käes tunduvad Facebook ja Twitter olevat psühholoogilised [[massihävitusrelv]]ad. (lk 15)
* Sotsiaalmeedia soovitus-algoritmide tõttu pakub ühes vihakogukonnas olemine lõputuid võimalusi liituda teiste samasugustega. Facebooki võltsmullis on radikaliseerumine iga kasutaja jaoks ühe kliki kaugusel. Ja nii kaua, kuni kasutaja ise alistub vihaõhutajate ettepanekutele ning sisule, peetakse teda kasulikuks ja hoitakse rühmas. (lk 55)
* Facebook teenib [[ekstremism|ekstremistide]] ja trollide pealt, müües neile [[reklaam]]i ja nähtavust. Seepärast on lihtne järeldada, et sotsiaalmeedia ettevõtted, [[Google]] kaasa arvatud, võimaldavad propagandistide ja trollide tegevust ning on valmis vaatama reklaamiraha päritolule läbi sõrmede. (lk 93)