Reformatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Võib-olla saab neist täiesti teistsuguse mulje, kui nende sisu avaneb ilma vana, saksa mõjutustega taanikeelse rüüta, mida nimetatakse piibli...' |
|||
2. rida:
==Proosa==
* Nüüdismaailm ei ole kuri, nüüdismaailm on mõneti liigagi hea. See on tulvil pööraseid ja mõttetult raisatud voorusi. Kui usu põhialused segi paisatakse (nagu reformatsioon kristluse segi paiskas), siis ei lasta valla mitte üksnes pahed. Pahed lasti tõepoolest valla, nad rändavad ringi ja teevad kahju. Aga valla lasti ka [[voorus]]ed, ning nood rändavad veel pöörasemalt ringi ja teevad veel hirmsamat kahju. Nüüdismaailm on täis hulluks läinud vanu kristlikke voorusi. Voorused läksid hulluks sellepärast, et nad löödi üksteisest lahku ja hulguvad ringi omapead.
** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Mõtte enesetapp", rmt: "Õigest usust". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg 2011, lk 35
* Võib-olla saab neist täiesti teistsuguse mulje, kui nende sisu avaneb ilma vana, saksa mõjutustega [[taani keel|taanikeelse]] rüüta, mida nimetatakse [[piiblikeel]]eks. See, et reformatsioon on andnud meile emakeelse [[piibel|Piibli]], kuulub tegelikult nende ajalooliste [[rahvapärimus]]te hulka, milles on ebatavaliselt vähe ajaloolist iva. Loomulikult, täiesti arusaamatu pole see kunagi siin maal olnud. Aga kas ei oleks imeline isehelenduv selge kiriku [[ladina keel]] pidanud omal ajal olema rahvale sama arusaadav kui veider kunstlik ja keeruline [[renessanss|renessansi]] taani keel? (lk 226)
** [[Sigrid Undset]], "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003
| |||