Kalle Kasemaa: erinevus redaktsioonide vahel

* Inimese tehnilised võimalused[[võimalus]]ed on küll tohutult muutunud, aga milleks ta neid kasutab? Pole [[saladus]], et kõige eesrindlikumad leiutised[[leiutis]]ed jõuavad tsiviilkäibesse alles siis, kui nad on sõjalisest seisukohast aegunud.

* Mõisted "[[teoloog]]" ja "[[tõlkija]]" peaksid olema lähemalt seotud, sest teoloog tegeleb oma religiooni[[religioon]]i normatiivsete tekstidega[[tekst]]idega, mis reeglina pole tema emakeelsed[[emakeel]]sed – st ta peab need enda jaoks tõlkima.

* Kuigi olen [[eesti keeldekeel]]de tõlkinud ka ilukirjandust ja teaduskirjandust, mitte üksi religioosseid ja filosoofilisi tekste, siis professionaalseks tõlkijaks ma ennast ei pea. Seda kahel põhjusel. Esiteks pole tõlkimisest võimalik ära elada ja teiseks olen ma teinud seda peamiselt huvist asja vastu: et näha, kuidas mõni tekst eesti keeles välja näeb ja kas seda teksti on võimalik tõlkida.

* Võnnus kirikuõpetajana[[kirikuõpetaja]]na töötades tuli jutluste[[jutlus]]te ja ametitalituste kõnede[[kõne]]de koostamisel lähtuda piiblitekstist. Ideaalis pidi vastava teksti algkeeles – [[heebrea keel|heebrea]] või [[kreeka keeleskeel]]es – läbi lugema ja vaatama, kas olemasolevad tõlked on rahuldavad. Ühel või teisel põhjusel pole ükski piiblitõlge ideaalne.

* Nüüd jätab [[kirik]] kultuurielu maastikul üsna väheütleva mulje ja arvatavasti on kirik selles suuresti ise süüdi. Pahatihti on vaimulikel madal haridustase. Vanasti olid külas [[arst]], [[apteeker]] ja kirikuõpetaja kolm kõrgharidusega intelligenti. Samuti mängib rolli see, et kirik tahab kogu selles trallis kaasa lüüa, mis ümberringi toimub. Unustatakse, et kirik peabki teistsugune olema ega ole oma parematel aegadel kunagi hõlmanud suuri rahvahulki. Labaselt öeldes ei pea kirik püüdma vasikatega võidu joosta.

* Mul oli võimalik kahel korral elada benediktlaste [[klooster|kloostris]] ning ma olin hämmastunud nende vaimsest avatusest ja mõistvusest, mis ulatus selleni, et minul kui [[luterlane|luterlasel]] oli nende juures võimalik osa saada [[armulaud|armulauasakramendist]]. Katoliiklik mõistmine väljendub ka selles, et mitmetes kloostrites õpitakse ja harrastatakse budistlikku meditatsiooni[[meditatsioon]]i, rääkimata ortodoksse kiriku vaimsuse[[vaimsus]]e viljelemisest.

* Kõigi religioonide eesmärk on üks: aidata inimesel oma eluga toime tulla maailmas, mis on talle võõras ja tihti inimtegevuse toimel vaenulik. Selles mõttes peaksid kõik religioonid olema võrdväärsed, ainult et ajaloolistel ja kultuurilistel põhjustel on siin maal loomulik olla [[kristlane]].

* Kirjutusmasinaid[[Kirjutusmasin]]aid toodeti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ainult [[kirillitsa|vene tähestikuga]], töökodades sai kirillitsa tähed asendada ladina tähtedega. Rahvasuu rääkis veel, et igal kirjutusmasinal oli tähtede kujus või paigutuses mingi silmale märkamatu iseärasus, mille abil [[KGB]] sai selle kirjutusmasina identifitseerida.

* [[Vana testament]] paelus mind mitte niivõrd dogmaatilise ürikuna – seda on vana testamendi viis esimest raamatut, mis on aluseks judaismile[[judaism]]ile kui religioonile –, vaid pigem kirjandusena[[kirjandus]]ena.

:Millised seiklused on Kohtumõistjate ja Saamueli raamatutes, milline luule Psalmides[[Psalmid]]es, Ülemlaulus[[Ülemlaul]]us ja [[Iiobi raamatusraamat]]us!

* [[Teadlane|Teadlaseks]] ei pea ma ennast ka seetõttu, et nii-öelda puhta teadusetegemise vastu mul huvi ei ole olnud. Pigem on olnud huvi asjade teadasaamise vastu – teha need endale selgeks ja, kui on huvilisi, siis [[teadmised]] edasi anda –, aga teadlase metoodilist tööd pole ma suutnud teha.

* ... süsteemidest[[süsteem]]idest vabana olla ja elada on tunduvalt meeldivam kui olla süsteemi [[ori]]. Mitte see, mille kohta [[saksa keeleskeel]]es on termin ''Systemzwang'' tähendusega, et kui süsteemis on mingi [[lünk]], siis tuleb see süsteemi sunnil iga hinna eest täita, kui vaja, siis lõigata täide parajaks või modelleerida seda, et see täpselt sinna lünka mahuks.

* Inimesed vist ei kasuta oma pead[[pea]]d kuigi palju rohkem kui praktilistel eesmärkidel – ma ei mõtle siin mütsi[[müts]]i pähe panemist või seda, et [[lips]] kaelast[[kael]]ast ära ei kuku. On üllatav, kui vähe [[mõtlemine|mõeldakse]] elementaarsete asjade üle.

* Ma ei vaata keelt[[keel]]t nähtusena iseeneses, vaid keel on töövahend mingi asja juurde pääsemiseks, tähendab mõne teksti või teksti kaudu kultuuri[[kultuur]]i juurde pääsemiseks. Ja keeled kui vahendid on väga erinevad, olenevalt keele struktuurist ja vanusest.

* [[Elvis PresleytPresley]]t meie ringkond eriti ei armastanud, sest ta jättis sellise klanitud ja libeda mulje, ja samamoodi ei kuulanud see ringkond, kellega ma kokku puutusin, mitte [[The Beatles|biitleid]], kes olid liiga magusad[[magus]]ad, klanitud ja lakutud, vaid pigem [[Rolling StonesiStones]]i.

* Ma võin küll [[klassikaline muusika|klassikalist muusikat]] kuulata, aga ka mulle meeldib rohkem [[muusika]], kus on trumme[[trumm]]e ja pasunaid[[pasun]]aid, ning selline muusika on ka eri rahvaste muusika. Kunagi, kui ma [[iiri keeltkeel]]t õppisin, meeldis mulle väga keldi muusika, gaeli- ja iirikeelsed laulud, aga nüüdseks on selle asemele tulnud juudi muusika.

* Teaduslikku (teoloogilist ja semitistika-alast) kirjandust olen tõlkinud huvist asja vastu. Öeldakse, et konspekteerimisel[[konspekt]]eerimisel jääb aine paremini meelde — kõige paremini aga siis, kui vastav õpperaamat tõlkida. Selle järgi olen tihti talitanud.

* Kui ma teoloogiat[[teoloogia]]t õppima hakkasin, siis küsisin mõni aasta tagasi surnud peapiiskop Kiiviti isalt, et mis pärast saab. Tema ütles väga ilusasti, et see on teie asi, te ei hakka ju matemaatikat[[matemaatika]]t õppima selleks, et raamatupidajaks[[raamatupidaja]]ks saada. Õppima minnakse ikkagi huvist asja vastu. Nii oli minuga ka, huvi oli suur keelte vastu.

* See ehk ei mänginud erilist rolli, aga ikkagi oli minu elus selline moment ka, et paar aastat sain tarvitada sellist Ungaris[[Ungari]]s valmistatud ainet, mille nimi oli Tsentedriin. [[Ravim]], mida anti lenduritele[[lendur]]itele enne lendu[[lend]]u. See oli psühhofarmakon, mis kõik kõrvalised mõtted tõrjus kõrvale, et nad ei jääks lennukis lindusid[[lind]]usid ega pilvi[[pilv]]i vaatama, vaataksid ainult armatuurlauda. See [[tablett]] mõjus viis-kuus tundi ja kui selle ära võtsid, siis tegelesidki ainult ühe asjaga. Ma sain seda rohtu maa-apteegist, kahe arsti allkirjaga.

* Narkomaan, nii võib öelda küll, ma [[Vaino VahinguVahing]]u käest küsisin, kui see rohi otsa sai, et kas on mingit analoogi olemas. Vahing ütles, et on, aga ma siis ei pidanud seda enam nii tähtsaks, sain ilma hakkama. Nüüd ma olen entsüklopeediast[[entsüklopeedia]]st vaadanud, et eelkõneldud aine analoog on fenamiin ja see on sama, mis [[amfetamiin]]. Nõnda et lähebki asi narkootikumide[[narkootikum]]ide juurde.

* See on üllatav, et Vana Testamendi teaduses praegu maailmas, kus [[Uku Masing|Masingust]] ei teata midagi, no õigupoolest ei teata, on nüüd väga paljudes asjades jõutud samale seisukohale, kus Masing oli 1940.-1950. aastatel. Masing oli oma ajast ees ja nüüd on mitmes asjas ette mindud, mis loomulik. Tema [[luule]] eesti keeles, seda keegi teine nii ei tee.