Buss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
'''Buss''' (ka '''autobuss''' või '''omnibuss''') on sõiduautost suurem ratastel liikuv transpordivahend, mis on mõeldud inimeste veoks. Suur osa neist liigub enam-vähem kindlal marsruudil enam-vähem regulaarselt, eriti Põhja-Euroopas. Tänapäeval kasutab enamik busse jõuallikana mootorit, ehkki algselt veeti neid hobustega.
 
==Proosa==
* Nii sündiski [[kodanikuõigused|kodanikuõiguste]] liikumine, eepiline võitlus, mis nõudis palju ohvreid ja valu, kuid võimaldas Ameerika Ühendriikidel areneda pelgalt kolme aastakümne jooksul riigist, kus [[Rassism|mustanahalised pidid sõitma bussi tagaotsas]], riigiks, kus föderaaleelarve kärbete tõttu pole üldse mingeid busse.
** [[Dave Barry]] "Dave Barry magas siin: Midagi Ameerika Ühendriikide ajaloo taolist" (1989), lk 138
 
 
* Poisid olid alustand selle [[auk|augu]] kaevamist juba rohkem kui kuu aja eest. Tookord pidi sellest saama elevandipüünis ja nad kaevasid seda kolm päeva hommikust õhtuni, et see saaks ikka nii suur, et [[elevant]] tõesti sinna sisse mahuks..
:Siis olid nad pikalt tülitsenud selle üle, kui suur elevant on. Egon, kellele kaevamine eriti ei meeldinud, ütles, et elevant pole suurem kui [[hobune]], Albert aga väitis, et ta on autobussistki suurem.
:Lõpuks olid nad küsinud õpetaja Sakariase käest, ja tema ütles, et elevant on väiksem kui autobuss ja tükk maad suurem kui hobune.
** [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm 1998, lk 40
 
 
* Öeldakse, et [[London]] on [[küla]]de kogum; sugugi mitte - London on tohutu üksus, mille sees inimesed ringi liiguvad, igaüks nende enda eksklusiivsel [[tasand]]il, [[ignoreerimine|ignoreerides]] kõike, mis on tundmatu või ei puutu neisse. Bussis märkab Henry mõnikord, et seal ei paista leiduvat kuigi palju temasuguseid - elatanud valge mees ülikonna ja lipsuga, vihmamantel käsivarrel - ja et bussis räägitakse [[keel]]tes, millest suurem osa on talle tundmatud. Tema nooruses, viiekümne aasta taguses Britannias, tunnetas ta [[klassivahe]]t ühtaegu nii sotsiaalse nähtusena kui ka olukorrana, millest sa olid teadlik kõikjal enda ümber; siis olid veel olemas konkreetsed eksistentsitasandid, taevas hoidku, jah. Kuid tänapäevane mitmevärviline ja mitmekeelne [[elanikkond]] on hoopis teine asi: sa ei suuda kedagi [[kontekst]]i paigutada, tema [[elukutse]]t mõistatada ega tea, kas see isik räägib [[inglise keel|inglise]], [[vene keel|vene]], [[bulgaaria keel|bulgaaria]], [[serbohorvaadi keel|serbohorvaadi]], [[urdu keel|urdu]] või [[puštu keel]]t. Aeg-ajalt jõllitab Henry bussis oma kaasreisijaid ja on segaduses. Mis on küll toimunud? Tema noorusaja [[ühiskond]] oli tuttav territoorium; sa teadsid, kuhu sa selles kuulud ja mismoodi on see ajalooga seotud: ta nägi ka, millest see võrsus. Ta nägi selle algupära [[üheksateistkümnes sajand|üheksateistkümnendas sajandis]] ja ka oma meelisvaldkonnas, [[Kaheksateistkümnes sajand|kaheksateistkümnendas]]. Selle taga ja sellele lisaks oli tema riigi pikaajaline aeglane [[metamorfoos]]. Vaimusilmas laotusid lahti [[sajand]]id, suundudes tänase päeva poole, ja neid märgistavad olulised arengud: [[Inglise kodusõda|kodusõda]], reformiseadus, [[üldine valimisõigus]]. Kuid ükski neist poleks pidanud selleni viima. (lk 43-44)
** [[Penelope Lively]], "Kuidas see kõik algas", tlk Kati Karu, 2017
 
==Luule==
<poem>
aga mind püütakse
76. rida ⟶ 82. rida:
* [[Märt Väljataga]], [https://www.looming.ee/arhiiv/luule-42/ "Bussis"], Looming
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}