Christa Wolf: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Christa Wolf''' (sünninimi Christa Ihlenfeld; 18. märts 1929 Landsberg an der Warthe – 1. detsember 2011 Berliin) oli saksa kirjanik. :Eesti keeles on tema teostest ilmun...' |
|||
12. rida:
* [Medeia:] Ometi tean juba ammu: suures masinavärgis mängib oma rolli ka see, kes selle masinavärgi üle irvitab. (lk 14)
* [Medeia:] Juba ülesõidu ajal hakkas osa mehi vee sügavusega liialdama ja üldse ülimalt ohtlikust laevasõidust rääkima, samuti lainetusest ning rahutust merest, selle iseärasustest ja omaenda vaprusest, tänu millele kõik naised ja lapsed olevatki tervelt laevale pääsenud. Ja kui meie olukord peaks aja jooksul veelgi halvemaks minema, saab nende jutukera liiga suur ja faktide esitamine kaotab igasuguse mõtte — juhul kui nii paljude aastate järel fakte enam leidubki, juhul kui nad koduigatsuse ja alanduse ja pettumuse ja vaesuse tagajärjel ei kujuta endast juba õhukest, habrast kesta, mille igaüks, kel selleks vähegi soovi, pikemata purustab. (lk 22)
* [Medeia:] Aga miks just kuld, küsisin ma. Sa peaksid ometi teadma, ütles Akamas, et need on meie soovid ja tahtmised, mis ühele materjalile väärtuse annavad ja teise sellest ilma jätavad. (lk 25)
* [Iason:] Keset näljaaega valmistas ta [Medeia] mingi suurepärase roa ning käskis mind seda süüa, tema silma all. Ta kinnitas mu aimdusi, vaatas osavõtmatult pealt, kuidas toit mulle kurku kinni jäi ja viis mind lõpuks —▼
▲all. Ta kinnitas mu aimdusi, vaatas osavõtmatult pealt, kuidas toit mulle kurku kinni jäi ja viis mind lõpuks —
ma ei tea enam, kuidas — niikaugele, et tunnistasin end kogu rahva ees hobuselihasööjaks. Jumalate karistusest
ma pääsesin, rahvas hakkas hobuseid tapma, sõi hobuseliha, jäi ellu, kuid ei andnud seda Medeiale andeks. Sellest ajast peale peetakse teda kurjaks naiseks, kuna Akamase järgi on inimesed pigem nõus end äranõiutuks
| |||