Redaktsioon: 6. august 2020, kell 15:00 redigeeri Vilho-Veli (arutelu \| kaastöö) 957 muudatust Link ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. märts 2021, kell 22:47 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 985 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
19. rida: * Demokraatia reeglite järgi rahumeelselt toimivas ühiskonnas tagab just vastakatele arvamustele avatud ajakirjandusväli igaühele võimaluse oma seisukohti välja öelda ning vabalt otsustada, milliseid poliitilisi valikuid ta toetab, kartmata seejuures ühegi vaate eelistamise tõttu saada rahvavaenlaseks, riigivastaseks või terroristiks tembeldatud. :Ideoloogilise sõja olukorras ei jäeta rahvale enam vaba valikut erinevate legitiimsete alternatiivide vahel, vaid talle sunnitakse peale ainult ühte, "ainuõiget" vaadet. * Propagandistlikus võtmes on hakatud jäigalt vastandama liberaalsust ja rahvuslikkust, vabadusearmastust ja isamaalikkust. Seda tendentsi on tugevasti süvendanud Eesti demokraatliku ajakirjanduse ajaloolise lipulaeva [[Postimees\|Postimehe]] kaldumine rahvuspopulismi (kasvõi algatus muuta ~~põhiseaduse~~[[põhiseadus]]e preambula tsitaat oma "brändisloganiks"). : Peaaegu tabuks on muutunud maailmavaateline debatt rahvuslikel teemadel, kusjuures liberaalseid vaateid sildistatakse ''a priori'' kui ohtu rahvuslikule kestlikkusele, [[eesti keel]]e tulevikule. :Tegelikult peaks tõsiselt läbi vaidlema, kas eesti [[kultuur]]i tulevikku ohustavad rohkem vabadus oma identiteeti valida ja aktiivne dialoog teiste kultuuridega või hoopiski vastupidi: konservatiivne jäikus ''à la'' üks isik, üks isamaa, üks identiteet ning sulgumine kultuurilisse ~~teokarpi~~[[teokarp]]i hirmus, et teiste kultuuridega suhtlemine meid kohe jätab ilma oma keelest ja rahvuslikust eripärast. * ~~Tasakaalukaks~~[[Tasakaal]]ukaks ja stabiilseks ~~arenguks~~[[areng]]uks vajab [[Eesti]] ka edaspidi rahvusliberaalset ~~konsensust~~[[konsensus]]t, mis välistaks nii destruktiivse rahvusnihilismi kui ka agressiivse rahvusliku ~~populismi~~[[populism]]i ning aitaks positiivselt suhestada ~~demokraatiat~~[[demokraatia]]t ja rahvuslikke väärtusi, [[eestlased\|eestlaseks]] ja [[eurooplased\|eurooplaseks]] olemist, kohalikku ja globaalset. :On kasulik meelde tuletada, et stalinliku ~~terrori~~[[terror]]i ajal oli tüüpiline [[süüdistus]] [[haritlane\|haritlaste]] vastu, et nad on korraga nii "kodanlikud ~~natsionalistid~~[[natsionalist]]id" kui ka "läänelikud [[kosmopoliit\|kosmopoliidid]]". Oleks mõistlik tänapäeva Eestis selliste siltidega vehkimisest hoiduda. * Ja ehkki kaugeltki mitte suurem osa Postimehe - nagu ka kõigi teiste Eesti meediakanalite - ajakirjanikest pole saanud akadeemilist ajakirjandusharidust, on nende professionaalse identiteedi nurgakiviks siiski läänelikud arusaamad ajakirjandusest kui vabaduse ja demokraatia valvekoerast. :Nendele arusaamadele toetub ka Eesti ajakirjanike eetikakoodeks, mis seab ajakirjanikutöös esiplaanile avaliku huvi ja demokraatlike vabaduste eest seismise. Selline ajakirjanduseetika ning sellele toetuv professionaalne solidaarsus ongi see müütiline "vasakliberaalne konsensus", millele Peeter Helme vastandus. ** [https://www.err.ee/1004185/marju-lauristin-rahvuslik-ja-liberaalne-ei-ole-vastandid "Rahvuslik ja liberaalne ei ole vastandid"] ERR, 18.11.2019 ==Kirjandus==

Marju Lauristin: erinevus redaktsioonide vahel