Veljo Tormis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Veljo Tormis.jpg|pisi|Veljo Tormis (2004).]]
'''Veljo Tormis''' (7. august 1930 Kõrveaia koht, Aru küla, Kuusalu vald, Harjumaa – 21. jaanuar 2017 Tallinn) oli eesti helilooja.
* Mitte mina ei kasuta [[rahvamuusika]]t, vaid rahvamuusika kasutab mind.
** Veljo Tormis, ''cit. via'': [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16-17
==Tema kohta==
* Veljo Tormis räägib oma [[looming]]us [[eestlased|eestlaste]] [[animism|animistlikust]] ürgkodust ja põhjamaisest olemusest. Tema "Laulis isa, laulis poega", mis on tänavuse [[laulupidu|laulupeo]] kavas, annab meile märku väga tõsistest asjadest. See on lugu sellest, kuidas
** [[Kersti Kaljulaid]], intervjuu: [[Ia Remmel]], [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2019/07/03/Kersti-Kaljulaid-suured-ja-olulised-asjad-kasvavad-ise-ilma-et-peaks-midagi-v%C3%A4lja-m%C3%B5tlema "President Kersti Kaljulaid: "Suured ja olulised asjad kasvavad ise, ilma et peaks midagi välja mõtlema""] Muusika, 6. juuli 2019
* Mida ma hindan [[eestlased|eestlaste]] juures, on õppimisvõime, soov väljuda kitsast piirist ja [[õppimine|õppida]] mujalt. Kunstnikud suundusid [[Pariis]]i, muusikud [[Peterburi]]. See on nagu [[saatus]]e iroonia, et meie, kes nii kangesti võitleme [[rahvuslus]]e eest, ei taha olla tänulikud koha eest, kus on õpitud. Meie rahvusliku muusikalise keele kujundaja Veljo Tormis on õppinud [[Moskva]]s.
** [[Ene Üleoja]], [http://www.eestikirik.ee/saatus-on-pannud-mu-siia-elama/ "Saatus on pannud mu siia elama"]. Eesti Kirik, 28. märts 2018
* Tormise [[muusika]] on viimastel aastakümnetel aeglaselt ja järjekindlalt levinud mööda maailma laiali - nagu hea [[viirus]].
* Faktid räägivad sellest, et ta oli [[Eesti NSV|nõukogude ajal]] igasuguste preemiate, autiitlite ja muuga ohtralt pärjatud - oli tähelepanu ja tunnustust. Samal ajal ei ole [[eesti muusika]] lühikeses ajaloos vist ühtki teist muusikut, kes nii aktiivselt ja osavalt oleks oma loomingu kaudu kehtiva võimukorraldusega sõdinud. Paradoksaalne, ent nii see oli.
* Suur osa tema muusika levikust on toimunud rohujuuretasandil ja väljaspool uhkeid [[kontserdisaal]]e, kus kalli [[pilet]]i ostnud peene moega kuulajatele esinevad [[õhtukleit]]ides ja [[ülikond]]ades muusikud, esitades kultuurselt kõlavat kenasti voolitud muusikat. Tormise lood selle [[glamuur]]i kõrvale kuigi hästi ei sobi. Tema muusika on rohkem ta enda nägu: maa- ja looduslähedane, mingis mõttes rahvapärane, ilma [[lips]]uta, mõnikord paljajalu, vitaalne, vahel ootamatu ja tihti keharütmidega mänglev, kõlatundlik. On hulk inimesi, keda see kõnetab, kuid nende muusikasfäär erineb veidi [[kõrgkultuur]]sest rambivalguses toimuvast kunstist. Muusikal on mitmesuguseid [[korrus]]eid.
* Kuid tegelikult oli Veljo Tormis kusagil hingesopis kogu aeg propagandist, kellele läks korda, kas ja kuidas tema muusikas sisalduv [[sõnum]] jõuab inimesteni. See, mida ta ennekõike levitada püüdis, ei olnud mitte ta enda [[looming]], vaid [[idee]], mida tema looming kandis ja mille juured olid sügaval.
* Tormis [[tõlkimine|tõlkis]] uude aega ja keelde ümber üht [[maailmapilt]]i, ühes teatavas looduskeskkonnas elanud rahvaste maailmatajumist, mis aitas neil aastatuhandete kestel neis oludes püsima jääda.
* Ometi on [[regilaul]]uga ja selle osalise elluäratamisega seotut võimalik päris otse seostada Veljo Tormisega. Ta ise arvatavasti küll pisut pettus, kui tema kunagist juttu "muusikalisest [[emakeel]]est" ei võetud tõsiselt, ja kindlasti räsis teda hilisematel kümnenditel päris palju, kui ponnistused regilaulu veel suurema kella külge riputada ja koolide [[õppekava]]desse saada sumbusid anonüümses ükskõiksuse soos.
* Vanades [[laul]]udes, mida Tormis uuris ja mille kaudu maailma avastas, olid sees sadade ja sadade aastatega ladestunud [[kood]]id. Elurituaalides, mida need laulud sageli kehastasid, oli [[mudel]] inimese põhilisteks toiminguteks, et elus hakkama saada; [[loits]]udes ja ütlemistes võis tabada kirjeldust, kuidas [[inimene]] püüdis [[keskkond]]a oma väetil kombel mõjutada või selle vägevusega leppida. Keskkonnast sõltus tema [[elu]] sellel planeedil - [[keskkond]] juhtis teda ning korraldas tema elu, mitte vastupidi.
:Ent kuidas sellest kõigest rääkida nii, et sind tõsiselt võetaks ja usutaks, kui peaaegu kõik, kes on seda proovinud, on põrganud vastu [[nurjumine|nurjumise]] müüri?
* Tormis rääkis korduvalt ja kannatlikult üle korrates, et keskkond, milles rahvalaulud pikka aega eksisteerisid, on praegu kadunud. See [[eluviis]], need olud, vahendid ja toimingud on jäänud eelmisse aega, aga ta ei lisanud vist kordagi, et inimene ja tema isiklik [[tunnetus]] oma elukaarel poleks palju muutunud. Sünd ja surm, elu jätkumise toimingud, igasugused suhestumise küsimused, keskkonnateadlik minatunnetus ja muu selline ei kao.
:Seepärast ongi Veljo Tormise [[arhailisus|arhailisena]] tunduvatel rahvalauludel endiselt millestki tähtsast rääkida. Eriti veel olukorras, kus loodusteadlikkus on kasvamas. Veljo Tormise tehtut on vaja silme ees hoida ja kõrvus pidada. Kasvõi virtuaalselt.
* [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
* Veljo Tormise muusikaga [[heliplaat]]ide nimekiri on muljet avaldav, [[aukartus]]t äratab ka selle moodustumise aeg. Esimene singlimõõdus plaadil avaldatud Veljo Tormise teos "Purjesportlaste laul" pärineb 1950. aastate algusest ehk jutt on umbes seitse kümnendit vältavast perioodist.
** [[Immo Mihkelson]], "Seitse kümnendit plaatidel - pikk ja lai diskograafia", Postimees, 7. august 2020, lk 17
==Välislingid==
| |||