Sõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
49. rida:
** {{värvi|hall|Удивительное дело, как человек еще верит в слова. Скажут ему, например, дурака и не прибьют, он опечалится; назовут его умницей и денег ему не дадут — он почувствует удовольствие.}}
** [[Ivan Turgenev]], "Isad ja pojad" ("Отцы и дети", 1862)
* Sõna [[jõud]] on küll suur, kuid ei ole võrreldav [[heli]] väega. Millest räägitakse, on tühine, võrreldes tunnetamisest saadud isikliku [[kogemus]]ega.
* Ilmse ja selgelt hoomatava kesta varju jäävad avatud hoovused ning vastuvõtja poolel võib pärast energiaimpulsside saamist kõrvapaarides edasi idaneda igasuguseid asju. Võib juhtuda sedagi, et inimene-kuulaja tajub muusika kaudu samasugust [[terviklikkus]]e tunnet, mida [[autor]] üritas helidesse tõlkida, pannes [[noot]]e paberile ja nuputades, kuidas esitajad tema mõeldut vähem ära nudiks. Vahel sellised imed juhtuvad.
: Sõnadega seesugust tunnetust tekitada on raskem. Sõnad on rohkem kehavälised, muusika aga tungib jalgadesse, [[veri|vere]] pulseerivasse kohinasse ja [[lihas]]te võbelusse, muusika võib pähe ka lüüa.
* [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
==Luule==
| |||