Tunnetus: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1504 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
{{toimeta}}
 
==Piibel==
 
<poem>
Praegu me [[nägemine|näeme]] aimamisi nagu [[peegel|peeglist]],
* [[Esimene kiri korintlastele]], peatükk 13, salm 12
 
==Proosa==
 
* Ei saa kahtlustki olla, et meie kõik ütleme: meil, kui meil üldse [[usk]]u on, ei ole mitte vabadust ükstapuhas mis ja kuidas [[Jumal]]ast mõtelda, nõnda nagu loodusteadlasel pole vabadust ükstapuhas mis ja kuidas [[loodus]]est mõtelda, vaid meie oleme "Tema enese poolt tunnetatud", et meie omaltpoolt seda võiksime väljendada meie tunnetuses.
:Kuid siis tuleb teine küsimus: kus on siis meile see "Jumala poolt sündinud tunnetus" antud? See on õigem praeguseaja usuteadlaste meisterküsimus: küsimus ilmutuse järele! Iga teoloogiline tunnetus on tingimata ilmutustunnetus, tunnetus [[ilmutus]]e alusel, kui ta ei taha olla ainult [[metafüüsika|metafüüsiline]] [[hüpotees]] või ohjeldamatu spekulatsioon. [[Usuteadus]] ei või ju olla [[mütoloogia|müütos]], küll peab olema ta usulise [[reaalsus|reaalilma]] kindel tunnetus.
* Inimese nivelleerimist vastustava "[[Nõnda kõneles Zarathustra|Zarathustra]]" ümbruses, "Koidupuna" [[aforism]]ides, on ka [[Nietzsche]] ise võtnud sõna "barbaarsuse" vastu meie "tunnetustungi" nimel, märkides, et tunnetuse "tagasiminekut" ei tahaks me ükskõik mis hinna eest.
** [[Mart Kivimäe]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nietzsche-zarathustra-75-aastat-hiljem/ "Nietzsche "Zarathustra" – 75 aastat hiljem. Eestinduse uustrükkide kriitikaks"] Sirp, 8. detsember 2006, lk 3–4
 
 
* [[Sõna]] jõud on küll suur, kuid ei ole võrreldav [[heli]] väega. Millest räägitakse, on tühine, võrreldes tunnetamisest saadud isikliku [[kogemus]]ega.
* Ilmse ja selgelt hoomatava kesta varju jäävad avatud hoovused ning vastuvõtja poolel võib pärast energiaimpulsside saamist kõrvapaarides edasi idaneda igasuguseid asju. Võib juhtuda sedagi, et inimene-kuulaja tajub muusika kaudu samasugust [[terviklikkus]]e tunnet, mida [[autor]] üritas helidesse tõlkida, pannes [[noot]]e paberile ja nuputades, kuidas esitajad tema mõeldut vähem ära nudiks. Vahel sellised imed juhtuvad.
: Sõnadega seesugust tunnetust tekitada on raskem. Sõnad on rohkem kehavälised, muusika aga tungib jalgadesse, [[veri|vere]] pulseerivasse kohinasse ja [[lihas]]te võbelusse, muusika võib pähe ka lüüa.
* Tormis rääkis korduvalt ja kannatlikult üle korrates, et keskkond, milles rahvalaulud pikka aega eksisteerisid, on praegu kadunud. See [[eluviis]], need olud, vahendid ja toimingud on jäänud eelmisse aega, aga ta ei lisanud vist kordagi, et inimene ja tema isiklik tunnetus oma elukaarel poleks palju muutunud. Sünd ja surm, elu jätkumise toimingud, igasugused suhestumise küsimused, keskkonnateadlik minatunnetus ja muu selline ei kao.
** [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
 
==Kirjandus==
[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Definitsioonita artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
39 502

muudatust