Rahvalaul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
Resümee puudub |
||
1. rida:
==Proosa==
* 1500. aasta eelse [[eesti keel]]e ainukese mõeldava säilinud näitena tuleb arvesse küll 19. ja 20. sajandil dokumenteeritud eesti regivärsiline rahvalaul, mille värsimõõt ja muu vormisund on võinud säilitada varasema perioodi keelendeid. Samal ajal on pikemata selge, et see rahvalaul pole (mitte ainult) keele külmkamber, vaid on (ka) pseudoarhailisust tootev [[mehhanism]]. On ju rahvalaul ühtaegu nii ennast säilitav kui ka ennast taastootev nähtus. Taastamisprotsessid on aga suhteliselt nõrgalt uuritud, sest olulisemaks on peetud külmkambriefekti. Igatahes pole eesti [[regivärss]] kriitikaväline keeleajalooline tunnismees, vaid asi on tunduvalt keerulisem.
** [[Ago Künnap]], [http://www.folklore.ee/regilaul/konverents2000/kunnap.htm "Kas eesti regivärss pakub puuduvaid andmeid eesti keelest enne aastat 1500?"] Folklore, 2000
* Tormis rääkis korduvalt ja kannatlikult üle korrates, et [[keskkond]], milles rahvalaulud pikka aega eksisteerisid, on praegu kadunud. See [[eluviis]], need olud, vahendid ja toimingud on jäänud eelmisse aega, aga ta ei lisanud vist kordagi, et [[inimene]] ja tema isiklik [[tunnetus]] oma elukaarel poleks palju muutunud. Sünd ja surm, elu jätkumise toimingud, igasugused suhestumise küsimused, keskkonnateadlik minatunnetus ja muu selline ei kao.
:Seepärast ongi [[Veljo Tormis]]e [[arhailisus|arhailisena]] tunduvatel rahvalauludel endiselt millestki tähtsast rääkida. Eriti veel olukorras, kus loodusteadlikkus on kasvamas. Veljo Tormise tehtut on vaja silme ees hoida ja kõrvus pidada. Kasvõi virtuaalselt.
** [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
| |||