Laul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
95. rida:
:"Sõber Planchet," sõnas d'Artagnan, "sa arutled nagu tainapea. Rahvas... rahvas on tüdinenud neist härradest, kes kannavad labaseid nimesid ja talle muudkui psalme laulavad. Laul lauluks, armas Planchet, aga ma olen tähele pannud, et rahvad armastavad laulda rohkem lorilaule kui vaimulikke viise. Meenuta [[Fronde]]'i, mida sel ajal lauldi? Oh, need olid ilusad ajad!" (lk 149)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
* Vanades lauludes, mida [[Veljo Tormis|Tormis]] uuris ja mille kaudu maailma avastas, olid sees sadade ja sadade aastatega ladestunud [[kood]]id. Elurituaalides, mida need laulud sageli kehastasid, oli [[mudel]] inimese põhilisteks toiminguteks, et elus hakkama saada; [[loits]]udes ja ütlemistes võis tabada kirjeldust, kuidas [[inimene]] püüdis [[keskkond]]a oma väetil kombel mõjutada või selle vägevusega leppida. Keskkonnast sõltus tema [[elu]] sellel planeedil - [[keskkond]] juhtis teda ning korraldas tema elu, mitte vastupidi.
* Tormis rääkis korduvalt ja kannatlikult üle korrates, et keskkond, milles rahvalaulud pikka aega eksisteerisid, on praegu kadunud. See [[eluviis]], need olud, vahendid ja toimingud on jäänud eelmisse aega, aga ta ei lisanud vist kordagi, et inimene ja tema isiklik [[tunnetus]] oma elukaarel poleks palju muutunud. Sünd ja surm, elu jätkumise toimingud, igasugused suhestumise küsimused, keskkonnateadlik minatunnetus ja muu selline ei kao.
:Seepärast ongi Veljo Tormise [[arhailisus|arhailisena]] tunduvatel rahvalauludel endiselt millestki tähtsast rääkida. Eriti veel olukorras, kus loodusteadlikkus on kasvamas. Veljo Tormise tehtut on vaja silme ees hoida ja kõrvus pidada. Kasvõi virtuaalselt.
* [[Immo Mihkelson]], "Veljo Tormise jonn päästis regilaulu", Postimees, 7. august 2020, lk 16
==Draama==
| |||