Koorilaul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}
==Proosa==
TÜTARLAPS: Kes nad on?<br>▼
ABRAHAM: Mingi teaduseveteranide [[laulukoor|koor]], ah, pole seal ühtegi õiget [[teadlane|teadlast]]! Kogunevad aeg-ajalt mu akna alla kokku, et oma vaimustust avaldada. Kui nad teaksid, kui halvasti see kole [[laul]] vesikoerte [[seedimine|seedimisele]] mõjub...▼
* [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 17▼
* Et [[koor]]idele mitte teha asjatut vaeva minu laulude ettekandmiseks loa hankimisel, olen jätnud oma toodangu kasutamise kõigile vabaks nii kodu- kui välismaal. Olen loonud nad rahvale laulmiseks, siis olgu nad ka seks ilma takistusteta.
19. rida ⟶ 16. rida:
* Nii kajastuvad ka Miina Härma koorilauludes eesti [[loodus]]e kõlad ning eesti naise ja mehe [[süda]]me sügavamad helid. Ta kargetel, ilutsevatel, ülevatel ja sageli mõtisklevatel lauludel, avar tunnete skaala ulatub naiselikust õrnusest mehise ürgjõulisusem, ei ole enam ühist keelt seni valitsenud [[stiil]]iga. Miina Härma looming on küllaltki isiku- ja omapärane oma deklamatsiooni põhimõttele rajatud meloodikaga, nagu see rahvalaululegi omane.
** Harald Laksberg, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19390208.2.36 "Miina Härma elu ja töö"] Postimees, 8. veebruar 1939, lk 5
* Koorimuusika valdkond, kuhu kuulub põhiosa [[Veljo Tormis]]e loomingust, toimib teistsuguse loogikaga kui [[äri|kommertssfäär]]. Seal on keskmes [[kontsert]] ja [[heliplaadid]] on tihtipeale kontserdisalvestused või edukate kontserdikavade tulemid. Kontsert on teatavasti midagi niisugust, kus [[kuulaja]] tähelepanu üritatakse muusikal hoida ürituse algusest lõpuni ning [[üritus]] ise ei välta mitte mõne minuti, vaid pigem tunni.
:Selles pole ühe-loo-ideoloogial kohta. Inimene, kes on toreda või meeliülendava kontserdi ära kuulanud, ostab meenutamiseks meeleldi kaasa esineja plaadi, kui seda kontserdipaigas müüakse. Plaat on sisu poolest tervik, ta on enamasti esteetiliselt kujundatud, ta on käegakatsutavalt materiaalne - inimesele, kes on käinud teataval kontserdil jälgimas muusikute elusat esinemist, seondub plaadiga mingi [[emotsioon]] või [[mälestus]].
:See on põhjus, miks koorimuusika sfääris on nn plaadikriisi aastatega heliplaatide ilmumise aktiivsus kahanenud märksa vähem kui popmuusikas. Pealegi on heliplaadi tegemine ju alati üksjagu pingutus: lauljad harjutavad ennast heasse vormi, salvestatakse, tehakse plaadikujundus, levitatakse... Võib-olla oleks lihtsam sellega mitte tegeleda, kui pole just tegemist plaadifirmaga, kuid ometi plaadid ilmuvad ja seda kannustab mingi tung.
** [[Immo Mihkelson]], "Seitse kümnendit plaatidel - pikk ja lai diskograafia", Postimees, 7. august 2020, lk 17
==Draama==
▲TÜTARLAPS: Kes nad on?<br>
▲ABRAHAM: Mingi teaduseveteranide [[laulukoor|koor]], ah, pole seal ühtegi õiget [[teadlane|teadlast]]! Kogunevad aeg-ajalt mu akna alla kokku, et oma vaimustust avaldada. Kui nad teaksid, kui halvasti see kole [[laul]] vesikoerte [[seedimine|seedimisele]] mõjub...
▲* [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 17
==Vaata ka==
| |||