|
* Ajad ikka mu ajaloolise tsükli skeemi[[skeem]]i taga. Kas öelda lausa otse välja, et selle eeskujuks on Bachi "Die Kunst der Fuge", ilma et hakkaksid mind suurusehullustuses kahtlustama. Tean juba algusest[[algus]]est peale, et pole võimalik seda skeemi täpselt jälgida. [[Muusika]] side matemaatikaga[[matemaatika]]ga on palju tugevam kui kirjandusel[[kirjandus]]el. Võimalusi[[Võimalus]]i on selletõttu ka palju rohkem, kombinatsioonide,[[kombinatsioon]]ide [[arv]] ei ole antud, vaid nende hulgast tuleb valida. Sellest ka "skeemi" suurem [[vabadus]] ja võimalus seda peita, nii et see üldse välja ei paista. Keegi pole veel üles leidnud, et ma kogu aeg kirjutan tegelikult üht ja sedasama lugu, ainult igakord natuke teisiti. [[Teema]] ise on antud juba "[[Põlev lipp|Põlevas lipus]]" — kõik teised on ainult variatsioonid. Vaheldub muidugi miljöö, peategelase tüüp ja missuguse vaatenurga alt seda on nähtud. Ja muidugi ka kompositsioonilised võtted, mille suhtes ma siiski siiamaani olen vahest kõige vähem varieerinud.
** [[Karl Ristikivi]], kiri Bernard Kangrole 1966, rmt: Bernard Kangro, Bernard; Karl Ristikivi. "Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1985, lk 23
* See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, fraas risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu "Fuugakunst". Tasavägine muusika. /---/
:Muusika, niisugune muusika on [[kingitus]]. Miks tahta veel õnne[[õnn]]e; miks loota ahastuseta[[ahastus]]eta päevadele? Sellest piisab, see ongi õnnistus: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest hing ei peaks seda vastu.
* Vikram Seth, "Tasavägine muusika", lk 397
|
