Die Kunst der Fuge: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
 
==Proosa==
* [Édouard:] “MaMa tahaksin teha, saage minust aru, midagi umbes sellist nagu "[[Fuugakunst]]". Ma ei mõista, miks see, mis oli võimalik [[muusika]]s, peaks olema võimatu [[kirjandus]]es...
** [[André Gide]], "Valerahategijad"., rmt: André Gide, ("Kitsas uks. Valerahategijad. Theseus" (romaanid). Tõlkinud ja järelsõna: Leena Tomasberg. Eesti Raamat, Tallinn, 1998, lk 258)
 
 
* Ajad ikka mu ajaloolise tsükli [[skeem]]i taga. Kas öelda lausa otse välja, et selle eeskujuks on Bachi "Die Kunst der Fuge", ilma et hakkaksid mind suurusehullustuses kahtlustama. Tean juba [[algus]]est peale, et pole võimalik seda skeemi täpselt jälgida. Muusika side [[matemaatika]]ga on palju tugevam kui kirjandusel. [[Võimalus]]i on selletõttu ka palju rohkem, [[kombinatsioon]]ide [[arv]] ei ole antud, vaid nende hulgast tuleb valida. Sellest ka "skeemi" suurem [[vabadus]] ja võimalus seda peita, nii et see üldse välja ei paista. Keegi pole veel üles leidnud, et ma kogu aeg kirjutan tegelikult üht ja sedasama lugu, ainult igakord natuke teisiti. [[Teema]] ise on antud juba "[[Põlev lipp|Põlevas lipus]]" — kõik teised on ainult variatsioonid. Vaheldub muidugi miljöö, peategelase tüüp ja missuguse vaatenurga alt seda on nähtud. Ja muidugi ka kompositsioonilised võtted, mille suhtes ma siiski siiamaani olen vahest kõige vähem varieerinud.
** [[Karl Ristikivi]], kiri Bernard Kangrole 1966, rmt: Bernard Kangro, Bernard; Karl Ristikivi. "Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966–1977". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, lk 23
 
 
* See on kujuteldamatult ilus - puhas, armas, järelejätmatu, fraas risti läbi fraasi, fraas kajana kordamas fraasi, lõpetamata, lõputu "Fuugakunst". Tasavägine muusika. /---/
:Muusika, niisugune muusika on [[kingitus]]. Miks tahta veel [[õnn]]e; miks loota [[ahastus]]eta päevadele? Sellest piisab, see ongi õnnistus: elada päevhaaval ja kuulata niisugust muusikat - aga mitte liiga palju, aeg-ajalt, sest hing ei peaks seda vastu.
* [[Vikram Seth]], "Tasavägine muusika", lk 397
 
 
* Peale [[heroiin]]i oli neil valmis varutud sada liitrit [[diisliõli]] viieteistkümneliitristes kanistrites, muusikakeskus ja [[Bach]]i "[[Kunst der Fuge]]" - kogu selle varustuse täpse kirjelduse oli krahv Rickardt saanud ühest päkapikunägemusest — ja siis leidsid nad ühe tühja konteineri, suitsetasid päikese käes heroiini, võtsid ennast üleni paljaks, valasid konteineri põhja diisliõli, panid Bachi muusikakeskuses mängima, ja järgmised neli tundi, ütles Rickardt, viibisid nad [[paradiis]]is, nad püherdasid õlis ja neil oli [[kaaluta olek]]u tunne.