Televiisor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
* Võimalus näha televiisorist [[õhtu]]st õhtusse, [[päev]]ast päeva, aastast aastasse kõiki maailmas asetleidvaid jubedusi on võtnud meilt [[tunded]] täpselt nii nagu neilt sõdureilt, keda on sihilikult jõhkraks treenitud. Keegi pole seadnud endale eesmärki muuta meid jõhkraks, teha meid kalgiks, kuid just sääraseks me muutume üha rohkem. (lk 35)
** [[Doris Lessing]], "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame", tlk [[Krista Kaer]], Loomingu Raamatukogu nr 22/2018
* Vahime telekat. See on asi, mida ma kunagi ei ole mõistnud. Kuidas on võimalik pärast telekavaatamist [[voodi]]sse minna ja oma kallimaga midagi üles soojendada, kui oled enne istunud ja nürilt elektronkahurisse vahtinud? (lk 158)
** [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008
* Ouředníki [[stiil]]i on tõlkija järelsõnas iseloomustanud sõnadega "naivistlik" ja "infantiilne": igat võimalikku laadi [[fakt]]id tulvavad robinal läbisegi [[paber]]ile, nagu seisaks lugeja elektroonikapoes seinatäie eri programme edastavate televiisorite katkematus nonsenslikus vadinas. Kahtlemata on just nn infantiilsus see, mis tuletas mulle ainsa võimaliku võrdlusmaterjalina meelde [[Kurt Vonnegut]]i "[[Tapamaja, korpus viis|Tapamaja, korpus 5 ehk Laste ristisõja]]", kuigi Billy Pilgrimil oli asjadest ka oma [[arvamus]]i, Ouředník jätab aga lugeja mureks, kas naerda või nutta: "Ja langenud [[prantslased|prantslasi]] oli kokku 2681 km ja langenud [[inglased|inglasi]] 1547 km ja langenud [[sakslased|sakslasi]] 3010 km, arvestades [[laip|surnukeha]] keskmiseks pikkuseks 172 cm" (lk 7). Eks ta ole.
| |||