Die Kunst der Fuge: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
* [[Vikram Seth]], "Tasavägine muusika". Tõlkinud [[Anne Lange]]. Tänapäev 2001, lk 397
* Kartmatust on kahte liiki. Esimene on armastajate kartmatus, [[müstik]]ute kartmatus, söakus "[[Kunst der Fuge]]s", mis tuleb sellest, et inimene on end täielikult avanud, täielikult andunud, ei hoia midagi tagasi, ning siis voolab maailm tema sisse ja täidab ta, ning inimene teab, et ta on saanud kõik endale päriseks, enam ei saa ta midagi kaotada.
:Selle mehe [[julgus]] oli teistsugune. Mis sünnib siis, kui inimene otsib üles [[allikas|allika]] ja sulgeb selle alatiseks, kaotades seega oma [[inimlikkus]]e. Ja kuigi mängus on elu, ei ole tal põhjust muretseda, sest kaotada ei ole suurt midagi. (lk 306)
* [[Peter Høeg]], "[[Vaikne tüdruk]]". Tõlkinud Tiina Toomet. Tallinn: Eesti Raamat 2008
* Peale [[heroiin]]i oli neil valmis varutud sada liitrit [[diisliõli]] viieteistkümneliitristes kanistrites, muusikakeskus ja [[Bach]]i "[[Kunst der Fuge]]" - kogu selle varustuse täpse kirjelduse oli krahv Rickardt saanud ühest päkapikunägemusest — ja siis leidsid nad ühe tühja konteineri, suitsetasid päikese käes heroiini, võtsid ennast üleni paljaks, valasid konteineri põhja diisliõli, panid Bachi muusikakeskuses mängima, ja järgmised neli tundi, ütles Rickardt, viibisid nad [[paradiis]]is, nad püherdasid õlis ja neil oli [[kaaluta olek]]u tunne.
**
[[Kategooria:Muusika]]
| |||