Naaber: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta}}
 
==Proosa==
* Suurte [[idee]]dega [[mees]] on ebamugav naaber.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]]. "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007, Tallinn: SA Kultuurileht
7. rida ⟶ 8. rida:
** [[Jakob Hurt]], "Pildid isamaa sündinud asjust"
 
* Kui mulle viimsel [[hetk]]el öeldaks, et siin maatükil elab [[rahvas]], kes ei ole [[vennatapja]] ega pea salaviha, olles naabrile [[kadedus|kade]], võin siis ehk minagi parema põhjusega [[silm]]ad kinni vajutada, sest siis mina tean, et Soome rahvas on surnud.
** [[Eino Leino]], raamatu "Vapauden kirja" eessõnas, 1918
 
* „Aga"Aga kuidas teisepere perenaine nüüd [[siga|sead]] rukkist kätte saab, [[laps]] süles?" küsis Pearu, nagu ootaks ta, et Krõõt teda appi kutsub. Aga see ei vastanud naabri küsimusele midagi, hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma, ikka „kotsu"kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa“põssa". Tükk aega jäi kõik vaikseks, kippu ega kõppu polnud kuulda. Aga siis hakkas kostma ruugamine.
:„Tulevad"Tulevad!" hüüdis Krõõt niisuguse [[rõõm]]uga, nagu võiks tema rõõm ka Pearu [[süda]]nt rõõmustada. Nüüd muutus perenaise hääl veel valjemaks ja heledamaks, ning kui sead üksteise sabas üle piiri oma [[põld|põllule]] tulid, ei osanud Pearu muud teha, kui aga imestades ja siunates öelda:
:„Vuata"Vuata sindreid! Ma’pMa'p uskunudki. Aga nuabri eidel on nii hele jaal, et…“ et..."
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]" I, [[s:Tõde_ja_õigus_I/X#80|lk 80]]
 
* Kui meie ülemine naaber oma [[tolmuimeja]] tööle paneb, neelab see kõik meie mõtted.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1974/2
 
* "Naabrimees, ehk tahate mõned ''Cirsium''<nowiki>'</nowiki>i istikud? Teate, need on väga dekoratiivsed."
:"No olgu peale."
:[[Jumal]] tänatud, naaber võttis kolmkümmend istikut, millega ta jookseb nüüd nõutult [[aed|aias]] ringi, otsides kohta, kuhu neid pista. Kuid veel on ülejärgmine naaber ja vastasnaaber...
28. rida ⟶ 29. rida:
** [[Karl Ristikivi]], "Imede saar", 1964, lk 129
 
* See oli olnud ilus [[aeg]]. Imeline aeg. Ateljeeaknad olid lahti ja suur lindimagnetofonlindi[[magnetofon]] mängis. Akende taga õitses vana [[kastan]]... Vassiljevi valge [[kass]] põõnas aknalaual, [[muusika]]st ja nitroaurudest hullunud naaber kutsus ei tea mitmendat korda miilitsa[[miilits]]a ja Vassiljev tegi järjekordse sihvaka Murfatlari lahti. Täis [[vein]]ikastid seisid ateljeenurgas virnas. Tühjad kestad vedelesid [[ahi|ahju]] ees nagu tankirusikad.
** [[Ervin Õunapuu]], "Pimesta pimedus. Esimene ajaraamat. Taavet", Vikerkaar 1/1986, lk 30
 
 
* Ekke Moor oli juba [[täiskasvanu]]d mees, kui [[ema]] teda ikka veel peksis. Ja kui Ekke Mooril sündis [[poeg]], siis peksis see ema ka teda. Naabrid, kes kõike kuulsid ja nägid, ei teinud teist nägugi. Sest neil endil toimus sama asi. Ja võib-olla sellepärast Ekke Moor leidiski endale [[pruut|pruudi]] just naabrite juurest. Aga mis saab sellest inimesest, kes kardab oma ema, mis lähisuhteid on selline inimene võimeline looma! Täiskasvanud mees põgeneb peksmise hirmus oma ema eest kastanipuu[[kastan]]ipuu otsa ja varjab seal ennast, teeskleb, et ta on [[kägu]].
* [[Urmas Vadi]], "Head tüdrukud lähevad taevasse, teised vaatavad, kuidas ise saavad" Looming 7/2015, lk 906
 
 
* Kas me tahame saavutada kiiret [[edu]] mingis olukorras või seda, et [[inimene]] elaks täisväärtuslikku [[elu]]? Võib olla isegi nii, et täisväärtusliku elu elamiseks võivad püstitatud [[eesmärk|eesmärgid]] olla täiesti valed. Näiteks kogu [[turumajandus]]e põhimõte. Turumajanduse põhimõtte kohta on kõik [[filosoof]]id öelnud, et sellisel viisil on inimene neetud õnnetu olema. Tal on alati uut vaja, alati on naabril pikem. Kui saab mingi [[asi|asja]] kätte, siis on see mudel juba vana. Inimesed sunnitakse olema õnnetud. Aga inimesed tahavad, et oleks hea ja turvaline olla.
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011
 
* Mida pean kodanikuna tegema, kui näen, et meie [[riik|riigis]] kirjandust ja kunsti kriminaliseeritakse?
48. rida ⟶ 45. rida:
* Kujutage ette - te vaatate hommikul naabrit ja lasete [[fantaasia]]l lennata, et kuidas nad seal linade vahel partneriga möllasid... Ja siis veel korraldate sel teemal arutelusid, hakkate kujundama [[avalik arvamus|avalikku arvamust]] ning - kirsina tordile - plaanite [[rahvahääletus]]t, et kuidagi näidata nendele valesti [[seks]]ijatele koht kätte. Haige. No täiega.
** [[Yana Toom]], [https://epl.delfi.ee/arvamus/poliitkolumnist-yana-toom-on-erakordselt-rove-kui-taiskasvanud-inimesi-vaevab-uudishimu-selle-kohta-kuidas-naaber-seksib?id=91020995 "On erakordselt rõve, kui täiskasvanud inimesi vaevab uudishimu selle kohta, kuidas naaber seksib"] EPL, 12.09.2020
 
==Naabrist parem==
 
* Kas me tahame saavutada kiiret [[edu]] mingis olukorras või seda, et [[inimene]] elaks täisväärtuslikku [[elu]]? Võib olla isegi nii, et täisväärtusliku elu elamiseks võivad püstitatud [[eesmärk|eesmärgid]] olla täiesti valed. Näiteks kogu [[turumajandus]]e põhimõte. Turumajanduse põhimõtte kohta on kõik [[filosoof]]id öelnud, et sellisel viisil on inimene neetud õnnetu olema. Tal on alati uut vaja, alati on naabril pikem. Kui saab mingi [[asi|asja]] kätte, siis on see mudel juba vana. Inimesed sunnitakse olema õnnetud. Aga inimesed tahavad, et oleks hea ja turvaline olla.
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011
 
 
* Tollimäge ei saanud muidugi võrrelda küla parimate taludega, nii hoonete kui ka põldude poolest arvati teda rohkem viimaste kilda. Aga seda raakas maad oli tal rohkesti ja kui hektareid lugeda, siis võisid sa julgesti tuleviku[[plaan]]e pidada. Ja ega sa nii päris pisikeste plaanidega leppinudki. Sel ajal ju muud [[unistus]]t õigel mehel polnudki kui see, kuidas naabrit üle trumbata, kuidas kõrgemad kambrid ja kõvemad [[tall]]id ehitada, kuidas põllupiire laiemale nihutada ja niikaugele jõuda, et üleaedne [[kadedus]]est kõrvu hakkaks kratsima. Ega's sinagi teisest taignast olnud. (lk 52)
** [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70
 
==Vanasõnad==