Unistus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{toimeta}}
 
==Proosa==
 
* Pea meeles, et ei maksa unistustesse pidama jääda ja elamist unustada.
** [[Albus Dumbledore]], "Harry Potter ja tarkade kivi". Tõlkinud Krista Kaer. Varrak 2000, lk 184
18. rida:
 
 
* [[Soov]]id ja unistused on inimese pärisosaks. Nad võivad olla õilsad ja innustavad, kuid ka kadedad ning kurjad. Viimaseid valvab hoolega vanakurat, olles kohe valmis neid täitma. (lk 42)
** [[Veera Saar]], "Täitunud soov", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 41-46
 
 
* Tollimäge ei saanud muidugi võrrelda küla parimate taludega, nii hoonete kui ka põldude poolest arvati teda rohkem viimaste kilda. Aga seda raakas maad oli tal rohkesti ja kui hektareid lugeda, siis võisid sa julgesti tuleviku[[plaan]]e pidada. Ja ega sa nii päris pisikeste plaanidega leppinudki. Sel ajal ju muud unistust õigel mehel polnudki kui see, kuidas [[naaber|naabrit]] üle trumbata, kuidas kõrgemad kambrid ja kõvemad [[tall]]id ehitada, kuidas põllupiire laiemale nihutada ja niikaugele jõuda, et üleaedne [[kadedus]]est kõrvu hakkaks kratsima. Ega's sinagi teisest taignast olnud. (lk 52)
* Niigi oli sul tegemist, et Tollimäe rahaasjad kuidagi juttis hoida. Viljahinnad langesid iga päevaga, [[liha]] ei maksnud enam mitte kui midagi ja piimakari oli niru. Nii suvel kui talvel jäi [[lehm]]ade ninaesine viletsaks ja küllap sa isegi olid selles süüdi. Igipõliste peremeeste eeskujul söötsid sa [[ristikhein]]a hobustele, lehmakondid pidid leppima [[põhk|põhu]] ja kaevuveega. Aasaheina kogunes ikka üsna pisut, sest suurem osa Tollimäe [[heinamaa]]st solises alles vee all. [[Raha]] jäi seetõttu niisuguseks pühaks pildiks, mida seitsme luku taga tuli hoida ja mille ees tuli teha kümme [[kummardus]]t, enne kui teda puutuda tohtis. [[Maksud]] aga kollitasid ööd ja päevad, neid oli väikeseid ja suuri, selle- ja teisenimelisi, nii et unistused ajakohastest [[põllutööriist]]adest pidid esialgu jääma ainult unistusteks. Aga ka unistustel on oma väärtus ja niikaua kui inimene unistada tohib, on kõik korras. (lk 55)
** [[Veera Saar]], "Surnuist ei räägita...", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 47-70
 
==Luule==
<poem>
Sest pattude [[patt]] on kõik maotu, kõik inetu,