Karin Hallas-Murula: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
37. rida:
* 1930. aastate alguse arhitektuurihariduse muudatused toimusid majanduskriisi taustal, kuid juba 1935. aastal alanud ehitusbuum näitas, et arhitektide [[hirm]] tööturu pärast oli lühinägelik – tööd ja konkursse tuli palju. Tänapäeval pole enam midagi imelikku selles, et Eesti arhitektid töötavad ka [[Austraalia]]s, [[Singapur]]is jm, kuid nad ei ole sinna põgenenud, vaid ennast arendama läinud. Loodan, et ka Eesti arhitektide liit on nüüdseks mõistnud: Eesti [[piir]]ides [[mõtlemine]] enam ei toimi. Vanast ei tasu iga hinna eest kinni hoida ning turu[[protektsionism]] on lausa karistatav. Arhitektuuriõpe on alati olnud seotud arhitektuuri enda [[areng]]u ja vajadustega. Tänapäeva kõrgtehnoloogilises maailmas tuleb arhitektidel teha inseneridega koostööd rohkem, kui kunagi varem. Ehk on aeg tunnistada: TTÜ arhitektuuriinstituudi loomine oli Eesti arhitektuurihariduses vajalik samm ning see tehti õiges suunas.
** Karin Hallas-Murula, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitektuuriharidus-ja-ajalugu/ "Arhitektuuriharidus ja ajalugu"] Sirp, 12.06.2015
 
 
* Ehtne [[džäss]] on läbinisti ameerika nähtus ja seda on ka [[Frank Gehry|Gehry]] arhitektuur. Californias elava arhitekti looming lokaliseerub kindlalt [[California]] kultuuriruumi, mille märksõnadeks on [[kiirtee]]d ja nende hiigelreklaamid, kiiskavad autod, [[supermarket]]id ja säravad hambad, [[kokakoola]] ja TV. Ka Gehry päritolu on ehtne ''[[american dream]]'' - ta on Venemaalt ja Poolast pärit juudi vanemate Kanadas sündinud laps.
:Gehry arhitektuur on läbinisti postmodernistlik ja samas üliavangardne, triviaalsuse ja odavuse piiril mängiv ning sellisena ülikallis ja elitaarne. Džässiga ühendab tema loomingut lisaks [[improvisatsioon]]ilõbule ka otsekui juhuslikkusest moodustuv [[rütm]], täiesti erinevate teemade kokkutoomine ühte ehitisse, leebe [[iroonia]], odavate, justkui tühermaalt korjatud materjalide kasutamine, [[plastilisus]], [[lõpetamatus]].
* Gehry on oma projekteerimismeetodit iseloomustanud kui [[mäng]]u. Kui varem meenutas see laste klotsiladumist, siis alates Barcelona olümpiamängude hiidkalast on Gehryt vallutanud [[kompuuter]]. Wait Disney Concert Hall on Gehry esimene suurem kompuutriobjekt ja näib, et mängiv arhitekt, kes varem arvutitesse ülimalt kahtlevalt suhtus, on täielikult meelt muutnud. Dünaamilise filharmoonia, mis väliskujult kubistlikku laperdavate purjedega laeva meenutab, projekteeris Gehry lennundustööstuse jaoks mõeldud arvutiprogrammiga Catia ja näib, et puhuti oleks ta nagu mänguhoos unustanud, et tegeleb kivist hoone ja mitte paberlaevukesega. Volüüme, kurve ja dünaamikat jumaldav Gehry võtab ehitustehnoloogiast maksimumi, nähes, et ainult kaasaegse [[tehnoloogia]]ga kaasa minnes on arhitektil lootust peale jääda uue arhitektuuri loomise protsessis. Teemade suunajaks tehniliselt üha perfektsemalt kõlama hakkavas ''jazz''-improvisatsioonis.
** Karin Hallas, "Frank Gehry - Ameerika arhitektuuri ''jazz''-pianist", Teater. Muusika. Kino, 4/1995, lk 60-62, 96-97
 
==Välislingid==