Jane Austen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Jane Austen''' (16. detsember 1775 Hampshire, Inglismaa – 18. juuli 1817 Winchester, Inglismaa) oli inglise romaanikirjanik ja novellist. Austeni tuntuim romaan on "[[Uhkus ja eelarvamus]]". Eesti keeles on ilmunud lisaks sellele romaanid "[[Mõistus ja tunded]]", "Veenmine", "[[Emma]]", "Leedi Susan", "Northangeri klooster" ja "Mansfield Park", jutustused "Watsonid" ja "Armastus ja sõprus", jutukogumikud "Kolm õde" ja "Lesley loss".
==Tsitaate==
* Ma ei taha, et [[inimesed]] oleksid väga kenad, sest see hoiab mind vaevast, et nad mulle meeldima hakkaksid.
* Sa väärid pikemat kirja kui see siin, aga mu õnnetu saatus on niisugune, et harva kohtlen ma inimesi nii hästi kui nad väärivad.
18. rida:
* [[Vallalisus|Vallalistel]] naistel on kohutav kalduvus olla vaene, mis kõneleb jõudsalt [[abielu]] kasuks.
** Kiri Fanny Knightile (1817-03-13; "Letters of Jane Austen", Brabourne Edition)
==Tema kohta==
* Suurem osa tema kirjanduslikust pärandist on kirja pandud söögilaua nurgal ja salaja. Räägitakse, et ta olevat koguni keelanud uksehingi õlitada, sest nende kriuksumine hoiatas teda teiste tulekust. Aga kirjutama hakkas ta juba neljateistkümneaastaselt ja alustas — ''sic!'' — vägagi teravmeelse paroodiaga tollal väga moes olnud sentimentaalsele romaanile, kus kangelased tunnete üleküllusest muudkui minestasid, käsi ringutasid ja armastusse surid. (lk 691)
* Oma suhtumist tegevusse ei väljenda ta kunagi aktiivse sekkumisega jutustusse, vaid kasutab esimesena inglise kirjanduses äärmiselt individualiseeritud dialoogi, otsest kõnet, kusjuures tema tegelaste sõnad ei pruugi alati peegeldada nende tegelikku hingeseisundit, mida eksponeerib tegevuse käik. (lk 692)
** Urmas Rattus, "Saateks". Rmt: Jane Austen, "[[Emma]]". Tõlkinud Urmas Rattus. Kupar 2002
* Austen on kaine pilguga [[vaatleja]], kes halastamatu selguse ja nõtke [[elegants]]iga maalib oma ajastust panoraami, mis on nii detailirohke, et mõned neist tulevad nähtavale ja asetuvad oma kohale alles pärast tema [[romaan]]ide korduvat ja väga hoolikat lugemist. (lk 531-532)
* Raamatuid kirjutas Jane [[vallalisus|vallalise]] tädi kohustuste kõrvalt ja kokku tõid nad tema eluajal sisse ainult veidi üle tuhande ühesaja naela. Kes teab, võib-olla andis just see äärealal paiknemine ja pidev oht libiseda välja sellest maailmast, mida Austen pidas kalliks ja omaseks, tema pilgule erilise teravuse, aga ka suure soojuse, nii et meie, kes me vaatleme seda maailma läbi tema silmade, leiame end ikka ja jälle pöördumas sinna tagasi kui oodatud külalised, ei jagada meile lähedaseks saanud tegelaste rõõme ja muresid. (lk 547)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
==Välislingid==
| |||