Kehaline kasvatus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Sport |
Resümee puudub |
||
3. rida:
* Üldse aga saan ma poistega poole paremini läbi. Algusest peale. Peamiselt sellepärast, et nad nii hirmsasti ei latra ega iga asja peale ei ihiita. Ja siis ei seedi ma hästi ka jõuetuid. Niisuguseid pooltooreid klimpe nagu meie tüdrukud. Juba on neil kehalises vabandus, juba puuduvad koosolekultki "tervislikel põhjustel" ja harilikust mensisepäevast tehakse mõnikord sihuke number, et kutsu kiirabi kohale ja anna hapnikupatja. Ausõna. (lk 58)
** [[Silvia Rannamaa]], "Kui lapsed mõtlema hakkavad", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 50-61
* :Ma olen alati perekonna [[nõrkus|nõrgim]] liige olnud. See, kes on pidevalt haige, vihkab kehalise kasvatuse tunde, sest ta ei jõua rohkem kui sooritused hindele kolm. Kui üldse tunnis end näole annab.
:[[Sportlane|Sportlastest]] vanematele põhjustas minu [[huvipuudus]] [[sport|spordi]] suhtes [[meelehärm]]i. Aga mina hoopis lugesin raamatuid, luuletasin, maalisin. Ma ei näinud vähimatki põhjust, miks higisel palgel rassida ja hiljem [[piimhape]]t täis valutava keha üle uhkust tunda.
:Olin rohkem [[simulant|simulandi]] rollis ja edukas [[läbirääkimised|läbirääkimistes]] arstide, õpetajate ning vanematega. (lk 216-217)
* [[Kertu Jukkum]], "Ma naeran, et ma nutan", 2020
[[Kategooria:Pedagoogika]]
|