Iseteadlikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Francis oli peaaegu kolm aastat vana ning vaatas sügavale hunnitu punase pojengi südamesse. Ta oli väga iseteadlik (ehkki ta polnud veel harjunud mõtle...'
 
Resümee puudub
 
4. rida:
* Francis oli peaaegu [[kolm]] aastat vana ning vaatas sügavale hunnitu punase [[pojeng]]i südamesse. Ta oli väga iseteadlik (ehkki ta polnud veel harjunud mõtlema endast kui Francisest) ja ka pojeng oli omal moel väga iseteadlik, ja mõlemad uurisid teist oma väga erinevast [[minakesksus]]est pühaliku [[eneseusaldus]]ega. Poisike noogutas pojengile ja paistis, nagu noogutaks pojeng vastu. Poisike oli puhas, korralik ja kena. Pojeng oli [[kõlvatus|kõlvatu]], lodev, nagu pojengid olema peavad, ja oma [[ilu]] [[kõrgpunkt]]is. [[Hetk]] oli tähendusrikas, sest see oli Francise esimene teadlik kokkupuude iluga - iluga, millest pidi saama tema elu [[õndsus]], [[piin]] ja kibedus -, aga peale Francise enda ja võib-olla ka pojengi ei teadnud sellest keegi, ja kui olekski teadnud, poleks hoolinud. Igat [[tund]]i täidavad hetked, mis on kellelegi [[tähendus]]t tulvil. (lk 69)
** [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999
 
 
* "Kas ta on sinu meelest üldse selge aruga [[inimene]], [[isa]]?"
: "Ei, armas [[tütar]], minu arvates mitte. Mul on põhjust loota, et ta osutub hoopis selle vastandiks. Selles kirjas on nii [[orjalikkus]]t kui iseteadvust, mis tõotab kõige paremat. Ootan seda kohtumist kärsitusega." (lk 62)
* [[Jane Austen]], "[[Uhkus ja eelarvamus]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1985
 
[[Kategooria:Psühholoogia]]